| KEEMIKUTE AMETIÜHING |    |
21.02.2026
Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse, on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev 
Seega 24. veebruarile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra.
Tööinspektsioon soovib kõigile ohutuid ja tervist säästvaid pühi!
18.02.2026
Telefon on sinu töö jaoks vajalik. Teed tööd, kuid juhtub õnnetus - telefon saab kahjustada.
Kas parandamisega kaasnev arve jääb sinu või tööandja kanda? Vaatame koos.
Tööandja peab andma töö tegemiseks vajalikud vahendid.
See tähendab, et kui töö eeldab telefoni kasutamist, peab tööandja selle ka võimaldama.
17.02.2026
See tähendab, et Eesti naised on nüüdseks teeninud välja sama palju raha, kui mehed teenisid juba eelmise aasta lõpuks.
Sooline palgalõhe on Eestis 13,2%. See tähendab, et naised peavad meestega võrdse tasu teenimiseks töötama 33 tööpäeva rohkem.
Kuigi pikemas vaates on lõhe vähenenud, on meil veel pikk tee minna - Euroopa keskmisega võrreldes oleme endiselt tagapool.
Miks see nii on?
13.02.2026
Täna jõustus töölepingu seaduse muudatus, millega tuli võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Mida see tähendab?
10.02.2026
Tööandjal ei ole seadusest tulenevat kohustust hüvitada töötaja kulusid tööle ja töölt koju sõitmisel - olgu tegemist isikliku auto, bussipiletite või ühiskaardiga.
Seega võib töötaja teha tööandjale ettepaneku sõidukulude hüvitamiseks, kuid tööandja ei pea sellega nõustuma.
06.02.2026
Tööandjal on õigus saata töötaja töölähetusse ühepoolselt. Töölähetus tähendab, et töötaja saadetakse tööülesandeid täitma tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta, olgu see Eestis või välismaal.
Aga on olulisi erandeid.
03.02.2026
Oleneb, milles on kokku lepitud.
Vaata esmalt töölepingut.
Töö tegemise koht peab olema töölepingus kirjas - tavaliselt linna või valla täpsusega.
03.02.2026
„Tunnen, et tööl ahistatakse mind. Tööandja teeb pidevalt alandavaid kommentaare ja puudutab vastu tahtmist. Mida ma tegema peaksin?“ küsib lugeja.
Vastab Johan Pastarus, tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant.
Ahistamist võib kogeda nii töökohal kui ka igapäevaelus. Ahistamine on käitumine, mille eesmärk on teist inimest solvata, alandada või temas ebamugavust tekitada.