Töövõimelistelt võetakse ära töötutoetus. Mida tähendab toetustesüsteemi muutus sinu rahakotile?
25.05.2025
Riigikogu võttis läinud nädalal vastu olulise seadusemuudatuse, mis muudab alates 2026. aastast senist töötutoetuse süsteemi. Kui seni sai töö kaotamisel küsida töötutoetust või töötuskindlustushüvitist, siis uuest aastast kehtivad uued reeglid.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul vastab uus töötushüvitiste süsteem paremini tänapäeva tööturu vajadustele ning vähendab dubleerimist.
Uus süsteem saab ministri hinnangul olema inimeste jaoks lihtsam ja õiglasem. „Need kes on töötuskindlustusse panustanud, saavad sealt töö kaotuse korral ka vajalikku tuge. Süsteem saab mõistlikum olema ka riigi jaoks, sest praegusel kujul töötutoetus täidab osaliselt toimetulekutoetuse rolli ja üksteist dubleerivaid toetusi ei ole mõistlik üleval pidada,“ nentis Keldo.
Uues töötushüvitiste süsteemis makstakse töö kaotusel inimesele kas: praegust sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 1 aasta ja tema töösuhe lõppeb sunnitult) või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud).
Kelle jaoks süsteem muutub?
Ministri sõnul suurt osa töötavatest inimestest muudatused ei puuduta ning töö kaotamisel kehtib neile sama süsteem, mis praegugi. „Muudatused puudutavad peamiselt omal soovil töölt lahkujaid ja neid, kes pole töötuskindlustussüsteemi panustanud ehk töötanud vähemalt kaheksa kuud viimase kolme aasta jooksul. Esimeste jaoks muutub süsteem õiglasemaks – nad hakkavad saama uut hüvitist, ja teiste puhul ongi eesmärk motiveerida inimesi tööle minema,“ rääkis Keldo.
Muudatuste tulemusel paraneb oluliselt ka ligi 3500 vähenenud töövõimega inimese majanduslik toimetulek. „Võrreldes kehtiva süsteemiga saab töötu vähenenud töövõimega inimese asendussissetuleku kasv olema ligi kahekordne,“ märkis minister. „Täna peab osalise töövõimega inimene töötuse korral tulema toime ligi 370 euroga, 1. jaanuarist 2026 saab ta sellele lisaks 443 eurot baasmääras hüvitist.“
Lisaks on praegu näiteks ligi 3500 inimest, kes on maksnud töötuskindlustusmakset, kuid praeguses süsteemis töötutoetust ei saa ja see ei ole ministri hinnangul õiglane.
Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul.
Kui sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus sõltub inimese eelnevast palgast, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast.
Uues süsteemis võetakse arvesse ka majandusolukorda. „Kui majandusel läheb halvemini ja tööpuudus on suur, makstakse hüvitist kauem. Nii aitame inimestel hakkama saada, aga väldime ka olukorda, kus jäädakse üksnes toetuste peale elama,“ lisas Keldo.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on kuni 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras, ehk kui registreeritud töötuid on 20 protsenti rohkem, kui viimasel kolmel aastal keskmiselt, pikeneb selle maksmine automaatselt 60 päeva võrra ehk 240 kalendripäevani.
Ravikindlustust ei mõjuta
Muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvele võtmise ja tööturuteenuste saamise õigusi. Samuti ei mõjuta need ravikindlustuse olemasolu, ehk kui inimene kaotab töö või lahkub omal soovil, on tal ka edaspidi õigus end töötukassas arvele võtta, saada sealt nõustamist ja muid teenuseid ning tagatud on ka ravikindlustus.
Inimesel, kes uuele baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru – kes on nt töötanud viimase kolme aasta jooksul vähem kui 8 kuud, kes jäävad leibkonna ülalpidamisele, on omandanud haridust, kasvatanud last vms – kuid kes vajab igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, on õigus taotleda toimetulekutoetust.
Töötutoetust ei asendata toimetulekutoetusega. Viimase puhul on tegu sotsiaalhoolekande süsteemist makstava vajaduspõhise toetusega üksnes neile leibkondadele, kes oma igapäevaste kulude katmisega toime ei tule ning vajavad riigi abi.
Tervikuna aitab töötushüvitiste süsteemi kaasajastamine aastatel 2026-2028 hoida riigieelarves kokku üle 45 miljoni euro. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2026. aastal.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/