Aaviksoo: tuumaenergia Eestis on perspektiivikas

Küsimusele, kas tuumaenergia saab ühel hetkel osaks Eesti energiatootmise paketist, vastas Aaviksoo, et eks see ühel hetkel juhtub.

"Ma arvan, et me näeme üle Euroopa ja ka maailma, et see stigma, mis oli tuumaga seotud, tasapisi kaob, osalt ratsionaalsetel põhjustel, aga ka häda sunnil, sest ega tegelikult head lahendust fossiilide kõrvale stabiilse allikana ei ole. Ju tuleb sellega leppida. Tuumaenergia on (Eestis) perspektiivikas, aga mitte 10 aasta perspektiivis. Ma arvan, et 15 aastat on ajaperspektiiv, mil võiks tuumaga arvestada ja võtta seda tõsiselt," lausus Aaviksoo.

"Ja senikaua, kui meil seda võimekust ei ole, seni kaua peab olema meil valmisolek ka põlevkivi põletada," lisas ta.

Seda, et tuumaenergia tootmise Eestisse rajamine läheb tõenäoliselt kallimaks, kui seni on prognoositud, ei tohiks Aaviksoo sõnul üle tähtsustada, sest näiteks Rail Balticu raudtee, mille rajamine võrreldes tuumaenergiatootmise siia toomisega peaks olema palju lihtsam, on märkimisväärselt kallinenud, kuid projektiga minnakse endiselt edasi.

"Kindlasti tuleks (tuumajaama rajamise) projektijuhtimise kvaliteeti kasvatada võrreldes Rail Balticuga, aga see ei tohiks meil üle jõu käia," nentis ta.

Põlevkivist lähikümnendil loobumise plaanid on uue võimuliidu poolt niivõrd-kuivõrd tagasi tõmmatud ning Aaviksoo sõnul näitab see arusaamist, et enne ei saa põlevkivienergeetikast loobuda, kui pole midagi muud asemel panna.

"Millal (põlevkivist elektri tootmine) lõppeb, me ei tea, aga mõnes mõttes mida varem me leiame paremad vahendid oma energiavajaduste rahuldamiseks, seda parem," ütles ta.

Kui palju näiteks kümne aasta pärast Eestis elektrit tarbitakse või elektri eest maksma peab, on tehtud erinevaid arvutusi ning nendesse tuleks Aaviksoo sõnul ühel või teisel põhjusel kahtlusega suhtuda.

"Me objektiivselt ei tea täpset energiatarbimist, nagu me ei tea täpselt homset ilma. Aga välja käidud numbrid, mis on rohkem kui kahekordne tänane tarbimine, on välja käidud mingil muul põhjusel kui teadusikust analüüsist tulenevalt. Need on selleks, et läbijagamisel tuleks elektri hind parem. Andke andeks, aga see on manipulatiivne lähenemine. /.../ Need ennustused, mis tehti energiamahuka majanduse (tekkimise) osas, olid täiesti spekulatiivsed ja ebausaldusväärsed, ma ei läheks siin isegi detailidesse," märkis Aaviksoo.

"100 protsenti juhuelektrit on majanduslikult ebaratsionaalne"

Aaviksoo sõnul on tänaseks tekkinud arusaam, et kui katta tarbimine 100-protsendiselt juhuelektriga ehk tuule- ja päikeseelektriga, siis selle stabiliseerimine ja haldamine oleks nii keerukas ja kallis, et see ei ole ilmselt mõistlik eesmärk.

"Järelikult peavad olema meil ka juhitavad võimsused ja taastuvelektri osakaal, kui see jõuab 40, ka 60 protsendini, täna (konverentsil) öeldi ka, et võib-olla 80 protsenti. 100 protsenti juhuelektrit on teoreetiliselt võimalik, aga majanduslikult ebaratsionaalne. Nii et tasakaalu otsimine ongi töö, mis kliimaministeeriumil tuleb ära teha," lausus Aaviksoo.

Aaviksoo märkis, et üks väga oluline kasvav osa tarbija kuludes polegi seotud energia endaga, vaid selle kohaletoimetamise, elektrisüsteemi stabiliseerimise ja juhtimisega.

"Mida rohkem on ebakindlaid allikaid ja kasvavalt ka ebakindlat tarbimist, seda enam on meil vaja kulutada võrkudele, võrkude juhtimisele, niinimetatud süsteemiteenusele. Ja see võib kasvada suuremaks kui energia hind. Nii et lõpuks ei pruugi meid üldse enam huvitada energia hind, on see null, miinuses või plussis, tähtis on see, et tuleb arvet maksta," lausus Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul peaks Eesti otsustajate lähtepositsioon olema, et energia osakaal meie tarbimiskorvis ei tohiks praegusest kasvada.

"Kui see on täna, ütleme 2,5 kuni 4 protsenti, tööstuses sõltub (osakaal) profiilist, et see muutuks kaks korda kallimaks meie sissetulekutega võrreldes, see ilmselgelt on lubamatu. Selliste mudelitega mina edasi ei liiguks mingil moel," ütles ta.

Allikas: https://www.err.ee/