Viiendik Eesti tervishoiutöötajatest töötab mitmel ametikohal

"Väiksema lepingujärgse koormusega tervishoiutöötajate osakaalu kasv tuleneb eelkõige töötamisest mitmel ametikohal, eri asutustes ja erinevatel ametipositsioonidel, mida põhjustab tervishoiusektori tööjõupuudus," selgitas TAI vanemanalüütik Tiiu-Liisa Rummo.

18 protsenti Eesti tervishoiutöötajatest töötab mitmel ametikohal, kas sama asutuse sees või erinevates asutustes.

"Töö mitmes asutuses võimaldab ka tervishoiutöötajatel oma tööaega paindlikumalt planeerida ning omandada mitmekesisemat töökogemust," ütles Rummo.

Ka erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal on suurenemas – viimase kümne aasta jooksul on see kasvanud 34 protsendilt 39 protsendile.

Eelmisel aastal on erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal tõusnud paar protsendipunkti. Eriti märgatav on kasv tugispetsialistide ja vaimse tervise spetsialistide seas. Nende osakaalu suurenemine erasektoris on seotud riikliku otsusega, mis võimaldab alates 2023. aastast neil iseseisvalt toetavaid tervishoiuteenuseid osutada ja ravi pakkuda.

Samuti on suurenenud nende tervishoiutöötajate hulk, kes töötavad samaaegselt nii avalikus kui ka erasektoris. Viimase kümne aastaga on see osakaal kasvanud kuuellt kaheksale protsendile. Kõige enam töötavad mõlemas sektoris arstid (15 protsenti) ning psühholoogid ja psühhoterapeudid (14 protsenti).

2024. aasta novembri seisuga oli Eestis kokku 27 806 tervishoiutöötajat ja -spetsialisti, keda on kolm protsenti rohkem kui 2023. aastal.

Viimase kümne aasta jooksul on töötavate tervishoiutöötajate koguarv kasvanud keskmiselt kaks protsenti aastas.

2024. aastal töötas Eestis 4911 arsti, nende arv kasvas aastaga kolm protsenti.

Arstide keskmine vanus oli 50 aastat ning see ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud.

Õdesid oli 9374 ehk samuti kolm protsenti rohkem kui aasta varem. Õdede keskmine vanus oli 46 aastat ja ka see näitaja on püsinud viimastel aastatel stabiilsena.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2024. aastal 3,6 arsti ja 6,8 õde. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde. Need näitajad on madalamad kui Euroopa Liidu keskmised: 2022. aastal oli ELis vastavalt 4,2 arsti ja 8,4 õde tuhande elaniku kohta.

Perearste töötas Eestis 2024. aastal 960, nende arv kasvas aastaga kaks protsenti. Ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1427 inimest.

Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat. Pensioniealiste perearstide osakaal on viimase kümne aasta jooksul kasvanud keskmiselt 1,6 protsendipunkti aastas, kõikide arstide seas aga 0,6 protsendipunkti. 2024. aastal oli 65-aastaseid või vanemaid perearste 31 protsenti (2023. aastal 29 protsenti), kõigist arstidest kuulus samasse vanuserühma 23 protsenti.

Eelmisel aastal töötas Eestis 1434 hambaarsti ja 1319 hambaraviõde; nende arv kasvas aastaga kaks protsenti. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat ning hambaraviõdedel 45 aastat. 

Allikas: https://www.err.ee/