Statistika ei valeta: iga kuues töölt lahkuja saadeti minema tööandja poolt
06.06.2025
2025. aasta esimeses kvartalis lahkus Eestis töölt kümned tuhabded inimese, kellest iga kuues ei teinud seda vabatahtlikult – just tööandja algatusel kaotas töö 5633 inimest. Kuigi see on veidi vähem kui mullu samal ajal, näitab see selgelt, et koondamised ja muud tööandja algatusel tehtud lahkumised pole kuhugi kadunud.
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses, küündides 97 736-ni,“ sõnas ta.
Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduses (1247), töötlevas tööstuses (874) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (859).
Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses
Tööle võeti esimeses kvartalis 39 088 inimest ehk üle 650 inimese rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. „Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv oli 852 võrra madalam kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustas 14,8% kõigist töölt lahkunutest, samas kui mullu esimeses kvartalis lahkusid 16,3% kõigist töölt lahkunutest tööandja algatusel,“ tõdes Saagpakk.
Kui vaadata kõiki 2025. aasta esimeses kvartalis töölt lahkunuid, siis oli neid kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, küündides 6006 töötajani. Tööle võetud töötajate arv oli suurim töötleva tööstuse (6053) ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (5513).
Analüütik selgitas, et 75,7% kõikidest vabatest ametikohtadest oli aasta esimeses kvartalis Harju maakonnas, nendest 66,5% olid Tallinnas ning 9,2% Tallinna piiridest väljas Harju maakonnas. „Ka hõivatud ametikohti oli tänavu esimeses kvartalis enim Harju maakonnas (57,3% kõikidest hõivatud ametikohtadest) ning Tartu maakonnas (11,2%). Nendele järgnesid Ida-Viru maakond (4,5%) ning Pärnu maakond (3,8%),“ ütles ta.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/