Ametiühingud Riigikogule: peatage eelnõu menetlus, kuni saavutatakse sisuline kokkulepe tööandjate ja ametiühingute vahel

09.06.2025

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) koguneb teisipäeval, 10. juunil kell 9 koos teiste töötajate esindajatega Riigikogu ette Lossi platsile, et teavitada rahvasaadikuid ja Riigikogu töötajaid töölepinguseaduse muutmise eelnõu probleemkohtadest.

Kogunemine kestab kuni kella 10.30-ni, misjärel annab EAKL Riigikogu juhatusele üle kampaania „STOPP töölepingu seaduse muudatustele!” raames paberkandjal kogutud protestiallkirjad. Sama kampaania käigus veebikeskkonnas rahvaalgatus.ee kogutud allkirjad esitas EAKL-i juht Kaia Vask Riigikogule juba reedel, 6. juunil.

Kaia Vask rõhutab, et töötaja sissetulek ei tohi olla nagu ilmennustus - kord läheb täppi, kord mitte. “Me ei saa lubada olukorda, kus paindliku tööaja kokkuleppe varjus hakkavad töötaja elu juhtima ülemuse poolt ette kirjutatud ujuvtunnid ja juhupalk. Töötaja peab teadma, kui palju tunde ta töötab ja kui suurt töötasu on järgmisel kuul kontole oodata,” avab Vask ametiühingute seisukohta.

Kogunemise eesmärk on selgitada Riigikogu liikmetele ja avalikkusele valitsuse plaani võimalikke tagajärgi. “Paindliku tööaja kokkuleppe“ kehtestamine võib suurendada töötajate ebakindlust, õõnestada nende usaldust valitsuse vastu ja seada ohtu tuhandete inimeste sissetuleku.

Minister eirab usalduskriisi

Hoolimata 21 Eesti ametiühingute katusorganisatsiooni ja töötajate ühingu avalikust vastuseisust ning Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) sekkumisest väidab majandus- ja tööstusminister jätkuvalt, et ametiühingud on olnud eelnõu arutelusse kaasatud. Tegelikkuses on kõik sel aastal tehtud eelnõu muudatused ametiühinguteni jõudnud alles pärast nende avalikustamist meedias.

Minister on ka avalikult välja öelnud, et tema ametiajal uusi kollektiivlepinguid avalikus sektoris ei sõlmita. See viitab sotsiaaldialoogi teadlikule pidurdamisele ning seab kahtluse alla Euroopa Liidu miinimumpalga direktiivis seatud eesmärgi saavutamise - tõsta kollektiivlepingutega kaetud töötajate osakaal Eestis 80 protsendini.

 
Ametiühingud tahavad eelnõu menetluse lõpetamist ja sisulise arutelu alustamist

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muudatuse järgi oleks töötajale nädalas tagatud vaid kümme tundi tööd. Ülejäänud kuni 30 töötundi sõltuksid tööandja soovist ja võimalustest, mis tähendab ühepoolset ettekirjutust ja ettevõtlusriskide nihutamist töötajate õlule.

EAKL-i hinnangul on eelnõu peamised ohukohad töötajatele:

• sissetuleku ebastabiilsus,
• paindliku tööaja kokkuleppega sõltub töötaja sissetulek liialt sellest, kui palju tööandjal talle tööd anda on,
• töötaja vähene kontroll oma elu üle,
• ebaregulaarne tööaeg ja piiratud õigus lisatööst keelduda muudavad töötaja elu ettearvamatuks,
• ettevõtlusriskide nihutamine töötajatele.

Töötaja ei saa keelduda juba kokku lepitud tööst ning peab kogu aeg olema “nö” hüppevalmis lisatööd vastu võtma. Ja kannab samas majanduslangusest või juhtimisvigadest tulenevat ettevõtte kahju.

Eesti Ametiühingute Keskliit rõhutab, et tööseadusandlus peab sündima sotsiaalpartnerite kokkuleppel, mitte valitsuse ühepoolse ja kiirustades tehtud otsusena. Eelnõu menetlemine on tänaseks tekitanud tõsise usalduskriisi valitsuse ja ametiühingute vahel.

Lisaks on sekkunud ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), saates ametlikud pöördumised nii Eesti peaministrile kui Euroopa Komisjonile. ETUC peab Eesti valitsuse tegevust vastuolus olevaks Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ILO põhimõtetega.

Tuginedes eelnevale kutsub Eesti Ametiühingute Keskliit koos 21 töötajate esindusorganisatsiooniga Riigikogu liikmeid üles peatama töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (602 SE) menetlus ning taastama töötajate usaldus valitsuse vastu ausa ja sisulise koostöö kaudu.

Algatuse „STOPP töölepingu seaduse muudatustele!” tekstiga saab tutvuda rahvaalgatus.ee lehel.

Allikas: https://eakl.ee/