Kaisa Esko: mis Eesti elanikes ebakindlust tekitab?

Viimase poolteise aasta jooksul oleme Kantar Emoris kraadinud Eesti elanike kindlustunnet ning vaadet tulevikku. Kindlustunne – või selle puudumine – ei ole ainult emotsionaalne seisund, vaid selge ühiskondliku tervise näitaja.

Et saada selgust, mis inimestele ebakindlust tekitab, oleme alates märtsikuust igas uuringulaines küsinud Eesti elanikelt, millised tegurid neile hetkel enim ebakindlust tekitavad. Samas tuleb mõista, et muutlik maailm tähendab kiiresti muutuvat fookust – mis on täna terav probleem, võib homme juba taanduda tagaplaanile.

Majanduslik toimetulek: rohkem muret kui lootust

Eesti leibkondade toimetulekut varjutab tugevalt pessimism: enam kui pooled usuvad, et järgmise 12 kuu jooksul muutub nende pere majanduslik olukord halvemaks. Ainult üks kümnest usub paranemisse.

Ebakindlust rahateemades ilmestab ka see, et enim mainitud ebakindlust tekitav asjaolu on elukallidus ja hinnatõusud. Maikuus läbi viidud uuringus mainis 52 protsenti elanikest kõige suurema ebakindlustunde põhjustajana elukallidust ja hinnatõuse. Eriti sageli tõid elukalliduse esile inimesed, kes ei usalda Eesti riiklikke ega rahvusvahelisi institutsioone – nende seas oli vastav näitaja 68 protsenti.

Julgeolek: Venemaa ja sügavam ärevus

Need Eesti elanikud, kes usaldavad Eesti riiklikke ning rahvusvahelisi institutsioone (nagu NATO ja Euroopa Liit), tõid kõige sagedamini välja hoopis teise ebakindlust tekitava teguri: Venemaa ja Putin. Neist 52 protsenti nimetas seda üheks kahest suurimast ebakindluse allikast. Kogu elanikkonna lõikes peab 30 protsenti Venemaad üheks peamiseks ebakindluse tekitajaks. Iga kümnes mainis eraldi ka Eesti julgeolekut.

Kui hinnasurve on igapäevane ja vahetu, siis geopoliitiline ebakindlus põhjustab sügavamat ja püsivamat rahutust. Venemaa on Eesti julgeolekudiskursuses alati olnud oluline faktor, kuid alates 2022. aasta veebruarist on see muutunud pidevaks ärevuse allikaks. Ukraina sõda kestab ning lootus, et Trump suudaks olukorra kiiresti lahendada, on hääbunud.

Viisime tänavu läbi ka riigikaitse uuringu kaitseministeeriumile. Selle tulemused näitavad, et Eesti elanikud tajuvad tulevikku pigem ebaturvalisena. Maailmas peetakse suurimaks ohuks Venemaa püüdlusi taastada oma mõjuvõim lähiriikides. Selle taustal toetab ligi pool elanikkonnast Eesti kaitsekulude suurendamist.

Väärtuskonflikt

Siit kerkib esile vastandlik olukord: ühelt poolt soovitakse tugevdada riigikaitset, mis nõuab ressursse, teisalt tuntakse isiklikul tasandil majanduslikku survet ning ollakse seeläbi maksutõusude vastu. Meie ühiskond seisab väärtuskonflikti ees – mõistetakse, et vabadus ja turvalisus ei ole iseenesestmõistetavad ning vajavad tugevat panust, kuid ei saa mööda vaadata ka sellest, et hinnad, maksukoormus ja elektriarved mõjutavad inimesi otseselt nende igapäevaelus.

Kindlustunne ei taastu üleöö ega üksnes eelarveridade abil, kuid selle kasvatamine on võimalik. See eeldab läbipaistvat poliitikat, usaldust loovat kommunikatsiooni ja mõistmist, et riigi tugevus algab inimese sisemisest turvatundest – nii kodus, tööelus kui ühiskondlikult. Hetkel ei ole valitsuse usaldusväärsus inimeste seas tugev ning pigem on ühiskonnas hoiak, et valitsus ei tee otsuseid elanike heaoluks. Kuid ka selles suhtes – riigi ja rahva vahel – on oma rolli vaja täita mõlemal poolel. Rahvas peab samuti võtma vastutust: inimesed võiksid proovida mõista otsuste tagamaid enne nende valjuhäälelist mahakandmist.

Kindel tulevik ei peitu ainult paremates majandusnäitajates ega geopoliitilises rahunemises, vaid ka meie võimes taastada usaldust ja ühist eesmärgitunnet. Peame avatud dialoogi ning otsime kokkupuutepunkte, mitte ainult vastandumist. Eesti ühiskonna oluline tugevus on alati olnud see, et me hoiame keerulistel aegadel kokku.

Allikas: https://www.err.ee/