Töövõimetute arv on viimastel aastatel ligi 4000 inimese võrra langenud

Värskas praegu kokana töötav Lea Ojaperv on üks neist, kes oli kümme aastat osaliselt töövõimetu. Nüüd leiab töötukassa, et naise tervis on paranenud ja ta on täiesti töövõimeline.

"2023. aastal läksin arsti juurde. Ju siis oli mul nii hea päev ja vedas. Siis teatati mulle, et ma olen täiesti töövõimeline. Ravi toimib, sest need rohud, mida ma söön ja süstin, et mul on ok. Mu tabletikoormus ja süstikoormus on suuremaks läinud, aga tuli välja, et see ongi okei," sõnas Ojaperv.

Töötukassa andmetel oli 2021. aastal töövõimetoetuse saajate arv 103 tuhat, eelmiseks aastaks oli see langenud 99 tuhande peale.

"See, et töövõime seisund on muutuv. See on loomulik. Inimene võib ka kohaneda ja ravimid aitavad. Näiteks kasvajate või vähihaiguste puhul siin mõned aastad tagasi, isegi kümmekond aastat tagasi, olid kõik neljanda staadiumi vähihaigusega inimesed automaatselt puuduva töövõimega, aga täna on ka positiivseid juhtumeid. Ehk viie-kuue aasta pärast see seisund on stabiliseerunud ja ta saab hakkama," lausus töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull.

Kuna Ojepervel on tööl siiski tervise osas raskemaid päevi, mil tuleb pause teha või enda kolleeg asendama paluda, plaanib ta taas töövõimetust taotleda.

"Sügis tuleb ja siis teen uue taotluse, kuna iga kolme kuu tagant pean ma endokrinoloogi juures käima ja kaks korda aastas silmaarstil. Pluss siis teised arstid veel peale, kuna mul on hingamisprobleemid ja haigusi on palju. Aga olen terve," lisas Ojaperv.

Töötukassa tunnistab, et on olnud ka juhtumeid, kus esialgu on tehtud otsus, mis tuleb üle vaadata. Oluline on, et inimene kirjeldaks oma taotluses tööl ettetulevaid olukordi ja ka seda, kui tihti raskemaid päevi esineb.

"Vaideid on meil umbes 4-5 protsenti kõikidest taotlustest ja kuskil neljandik või kolmandik on need, kus tuleb uusi andmeid juurde ja me vaatame üle, aga see ongi loomulik selle suure mahu juures. Peamine põhjus, miks need vaided üle vaadatakse ja tuleb siis otsuse muutus, on see, et meil ei ole mingeid andmeid olnud - meil on puudu osad terviseandmed ja arstid ei ole neid ehk terviseinfosse kandnud," sõnas Sõmer-Kull.

Ka perearstid on oma töös puutunud kokku inimestega, kes on olnud kas lühemat või pikemat aega töövõimetud ja nüüd on hinnatud töövõimeliseks. Perearst Ruth Kalda sõnul on inimeste tööturule tagasi suunamine küll positiivne, kuid alati ei pruugi olla võimalik leida sobivat töökohta.

"Mõni näiteks luu- või liigeshaigustega või ka südameveresoonkonna haigustega ei pruugi jõuda täiskoormusega töötada, aga talle võiks sobida lühendatud tööaeg. Küsimus on selles, et kas tööandja tuleb vastu, kas selliseid töökohti on võimalik leida ja oleneb ikkagi ka inimese enda valmisolekust," ütles Kalda.

Töötukassa kinnitab, et väiksemates kohtades ja pensioni eel võib osalise töövõimega inimestel töö leidmine raskem olla, kuid olukord pole lootusetu.

Allikas: https://www.err.ee/