AKI soovib õiguslikku alust töötajate joobe kontrollimiseks

Joobe kontrollimine ja sellega seotud isikuandmete töötlemine töösuhetes on praegu seaduse tasandil reguleerimata. Regulatsiooni puudumine on loonud AKI väitel olukorra, kus tööandjad tegutsevad sageli õiguslikult ebakindlal pinnal.

Inspektsioon rõhutas, et selged reeglid joobe kontrollimiseks on olulised nii tööohutuse tagamiseks, tööandjatele õiguskindluse loomiseks kui ka töötajate õiguste kaitseks. Kuigi paljud tööandjad kontrollivad praegu töötajate alkoholijoovet alkomeetri abil, puudub selleks praegu seaduslik alus.

"See riivab töötajate põhiõigusi ega vasta ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetele," ütles inspektsiooni menetlusvaldkonna jurist Jekaterina Aader.

Tööandjal on samas seadusest tulenev kohustus tagada ohutu töökeskkond ning vajadusel joobes töötaja töölt kõrvaldada. Joobe kontrollimine on eriti oluline sektorites, kus võimalik joobeseisund ohustab otseselt nii töötajate kui ka teiste inimeste elu ja tervist. Samuti ametikohtadel, kus töötatakse suurema ohu allikaga. Samas ei ole tööandjal praegu töötaja joovet võimalik kontrollida muul moel kui tervishoiuteenuse osutajat kaasates, mis on tööandjate jaoks aja- ja ressursimahukas ning igapäevases töökorralduses sageli ebapraktiline.

Inspektsiooni hinnangul on tööohutuse ja töötajate privaatsuse vahel võimalik leida õiglane tasakaal. Parim lahendus selleks on luua selge õiguslik raamistik, mis annab tööandjatele võimaluse tööohutuse tagamiseks, kaitseb töötajate õigusi ning tagab, et töötajate joovet kontrollitakse kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega. 

AKI ettepanekut toetab kaubandus-tööstuskoda.

Koja peadirektor Mait Palts tõi välja, et praegused probleemid ei piirdu ainult alkoholijoobega, vaid tööandjad puutuvad tihti kokku olukordadega, kus turvalist töökeskkonda ohustavad ka narkootilised ja psühhotroopsed ained.

"Seetõttu tuleks lisaks alkoholijoobele luua raamistik ka narkojoobe kontrollimiseks," rõhutas Palts ning lisas, et õigusliku raamistiku loomine on kõigi osapoolte huvides, kuna see tagaks ohutuma töökeskkonna, õiguskindluse tööandjale ning kaitstakse töötajaid põhjendamatu sekkumise eest.

Allikas: https://www.err.ee/