Tavaametnike palgatõusuks riigil raha pole
11.07.2025
Järgmisel aastal on kaitsevaldkonnas oodata palgatõusu ning kõik riigikogu fraktsioonid nõustuvad sellega, et ka politseinike, päästjate ja õpetajate palgad peaksid tõusma. Tavaametnike palgatõusuks riigil raha pole.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnas, et kuna eelarve on sügavas miinuses, saaksid avalikus sektoris palgatõusud tulla vaid raha ümberpaigutuste arvelt. Ligi rõhutas riigiametnike olulist rolli riigi toimimises.
"Aga meil on probleem jah, et avaliku sektori konkurentsivõime praegu langeb, palgatõus on olematu. Tavaametnikule, tavatöötajale tegelikult ei ole otseselt ka palgatõusu vaatamata inflatsioonile võimalik lubada," rääkis Ligi.
Eesti 200 liikme Peeter Tali sõnul kaitsevaldkonna, sisejulgeoleku ning hariduse kõrval teised ametnikud palgatõusu saama ei peaks. Rahastuse leidmine sõltub suviste majandusprognooside tulemustest ning eelarveläbirääkimistest, mis algavad augustis, märkis Tali.
Riigikaitse valdkonnas on Eesti 200 Reformierakonnaga juba saavutanud üksmeele.
"Palgad peavad tõusma sellepärast, et ega siis riiki ei kaitse mürsuhunnik ja relvasüsteemid, ikka inimesed ja inimeste tahe," lausus Tali.
Opositsioonis olev sotsiaaldemokraat Tanel Kiik arvas, et pikas plaanis tuleks palgatõusude võimaldamiseks rakendada astmelist tulumaksu, kaotada jõukamatele maksusoodustused ja kehtestada neile ka varamaksud.
"Aga kui nüüd rääkida lühiajaliselt, siis kindlasti tuleb ka arvestada sellega, et riigil tulebki järgmistel aastatel võtta ka kulude katmiseks laenu," sõnas Kiik.
"Kui me räägime n-ö ministeeriumiametnikest, siis see on eraldi küsimus. Siin tulebki vaadata valdkonnapõhiselt, kus see mahajäämus on teiste valdkondadega võrreldes suurem, kus vastupidi. See ei ole kindlasti oluline või vajalik, et selline ülevälja palgatõus igas viimses ametis või ministeeriumis aset leiaks," leidis Kiik.
Erakonna Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul peavad palgatõusud toimuma koos valitsemiskulude vähendamisega.
"Isamaa andis üle ettepaneku valitsusele, et vähemalt 300 miljoni euro jagu valitsemiskulusid vähendada. Ja mis puudutab maksutõuse, siis on väga küüniline kõnelda erinevate oluliste ühiskonnarühmade palgatõusust samal ajal, kui tegelikkuses ju ka neid koormatakse täiendavate maksutõusudega."
Reinsalu nentis, et õpetajatele antud palgalubadust ei ole täidetud ning lubatud valitsemiskulude vähendamise asemel on kulud hoopis kasvanud. Seega pakkus ta välja, et mitte ametnike palku ei peaks tõstma, vaid valitsemiskulusid kärpima.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Rain Epler rõhutas, et päästjate, politseinike ning õpetajate palgad võiksid olla kõrgemad, kuid kindlasti ei peaks palgad tõusma ministeeriumites ega suurtes ametiasutustes.
"Kui ministeeriumide ametnikkonnast ja suurte ametite ametnikkonnast inimesi poole võrra vähemaks võtta, siis maksupoliitikas otseselt muudatusi vaja teha ei ole, siis riigi kulud vähenevad," rääkis Epler.
"Tuleks ära lõpetada raha raiskamine kohtadesse, mis ei tee meid rikkamaks, vaid vaesemaks: näiteks energeetikas juhuelektri tootmisvõimsuste eelisarendamine – see lihtsalt viib raha meilt välja nii selles mõttes, kui riik paneb sinna, kui ka toetusskeeme, siis see raha kulub, aga ei too tagasi. Seeläbi me jääme vaesemaks ja me ei saagi kunagi rikkamaks, et avalikus sektoris palkasid tõsta," arutles Epler.
Keskerakondlase Lauri Laatsi arvates on avalikus sektoris eeskätt vaja tõsta päästjate, politseinike ja õpetajate palka, et säilitada ostujõud.
"Minu sõnum on kindlasti, et me peaksime vähemalt ametnike, ministeeriumite osas kindlasti üle vaatama kogu selle struktuuri ja me teame väga hästi, et meil erasektor tegelikult vajab töökäsi ja ikkagi osa ametnikke tuleb erasektorisse saata. Sealt tuleb piisav kokkuhoid, mida tegelikult saaks motivatsioonipaketina anda teiste avaliku sektori töötajatele," tutvustas Laats Keskerakonna seisukohta.
Allikas: https://www.err.ee/