Kontorikohustus hiilib ligi: töötajad tunnevad survet kontoris kohal olla

Kuigi kaugtöö võimaluse pakkumine ja selle kasutamine ei ole viimaste aastatega oluliselt muutunud, on tööandjate ootus töötajaid rohkem kontoris näha järjest tuntavam – seda kinnitavad nii tööandjate kui ka töötajate küsitluse tulemused.

Küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitab: „Neist töötajatest, kelle töö võimaldab kaugtööd, tunnistas iga neljas, et on viimase aasta jooksul tundnud tööandja survet rohkem kontorist töötada.“

Tööandjad püüavad soodustada kontoris töötamist mõnusa töökeskkonna kujundamisega, samuti jälgitakse kohalkäimise mugavust ja korraldatakse silmast silma üritusi. On aga ka neid organisatsioone, kus on suurendatud kohustuslikke kontoripäevi ja/või vähendatud lubatud kaugtöö päevi, näitavad tööandjate küsitluse tulemused.

Töötajate rahulolu kaugtöö korraldusega sõltub sellest, kuidas kaugtöö tegemine on reguleeritud. Positiivsema hinnangu kaugtöö korraldusele andsid need vastajad, kelle töökohas saavad töötajad ise otsustada oma töötamise asukoha üle. Kriitilisemad olid töötajad, kelle töökohas kasutatakse kaugtööd erandjuhtudel. Kõige rohkem tekitab rahulolematust see, kui töötaja töö iseloom võimaldab kaugtööd, kuid tööandja ei luba seda.

Seedri sõnul vähendab rahulolu see, kui tööandja püüab muuta kaugtöö reegleid põhjendamatult rangemaks. Pea viiendiku töötajate küsitluses osalejate hinnangul (19%) on kaugtöö korraldus muutunud nende organisatsioonis viimasel ajal jäigemaks. Need töötajad olid ka märksa vähem rahul kaugtöö korraldusega ja andsid oma tööandja mainele oluliselt madalamad hinded võrreldes vastajatega, kelle hinnangul oli kaugtöö korraldus paindlikumaks muutunud või samaks jäänud.

„Kaugtöö võimaldamine ametikohtadel, mille töö iseloom seda võimaldab, on muutunud pea inimõiguseks ja on oluline otsustuskriteerium tööle kandideerimisel ja töökoha valikul,“ tõdeb küsitluse tulemusi tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. „Oluline ei ole niivõrd see, et saaks kindlasti kodus töötada, vaid iseseisvus ja otsustusvabadus oma töö korraldamisel,“ lisab Adler.