Tarbijahinnaindeks tõusis kuuga 0,6 protsenti, aastaga 5,4 protsenti

Eelmise aasta juuliga võrreldes olid kaubad 3,9 protsenti ja teenused 7,7 protsenti kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati oli indeksi aastane muutus nii kõrge 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4 protsenti.

Võrreldes mulluse juuliga mõjutasid indeksit enim 9,1 protsenti kallinenud toidukaubad.

"Tervishoiu aastane hinnatõus (10,5 protsenti) tuleneb aga peamiselt aprillis uuendatud tervishoiuteenuste hinnakirjast," tõdes Veski.

Aastaga on odavnenud riided ja jalatsid (0,9 protsenti) ning eluasemega seotud hinnad (1,8 protsenti).

"Võrreldes selle aasta juuniga on eluaseme hinnad aga tõusnud ühe protsendi, sealhulgas üür 2,1 protsenti. Ka transpordi rühma mõju on kuu võrdluses üsna kaalukas – kuuga on hinnad tõusnud 1,5 protsenti. Juulis tõusis bensiinihind 1,3 protsenti ning diislikütuse hind 4,5 protsenti, kuid võrreldes aastatagusega on mõlema hinnad siiski madalamad. Riiete ja jalatsite hinnad on kuuga 4,2 protsenti langenud," selgitas analüütik.

Toidukaubad kallinesid juulis võrreldes juuniga 0,5 protsenti. Toidu hinnatõusu panustasid enim liha ja lihatoodete (2,1 protsenti) ning piima, piimatoodete ja munade (2,1 protsenti) hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid köögivilja (2,9 protsenti), ning kala ja kalatoodete (3,6 protsenti) hinnalangus.

Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril koos pressikonverentsiga, kus tutvustatakse lisaks värsketele andmetele ka elektrihinnaindeksi tasemekorrektuuri analüüsi ja uut elektrihinna arvutamise mudelit. Mudel võimaldab näidata THI ja inflatsiooni ülehinnatust 2021.–2025. aastani ja pakub, milline oleks THI praegu, kui tasemekorrektuur oleks juba tehtud. Lõpliku mudeli võtab statistikaamet kasutusele 2026. aasta alguses. 

Uusküla: suurim mõjutaja oli käibemaksu tõus

Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et kõige suurem mõjutaja viimase kuu jooksul oli käibemaksu tõus. "Nii kasvasid kulud transpordile 1,5 protsendi võrra, sidele 1,4 protsendi võrra, restoranide ja kohvikute hinnad 1,4 protsendi võrra ja eluasemele ühe protsendi võrra."

"Põhus, miks juuli hinnakasv jäi märksa madalamaks kui käibemaksu tõus on seotud sellega, et käibemaksu mõjul ei tõsteta kõikides valdkondades hindu täpselt käibemaksu tõusu ajal, vaid tehakse hindade korrektsioone jooksvalt," selgitas Uusküla.

Ta lisas, et samuti alanesid mitmete kaupade ja teenuste hinnad juulis, mis on seotud ühekordsete sündmustega. Nii langesid majutusteenuste hinnad 8,8 protsenti, salvestuskandjate hinnad 25,3 protsenti.

Euro kallinemine dollari suhtes teeb kaubad ja energia odavamaks

"Selle aasta esimeses pooles on kallinenud euro vahetuskurss dollari suhtes ning see teeb maailmaturult imporditud kaubad ja energia meile odavamaks. Nii on nafta hind eurodes pea 15 protsenti odavnenud kuigi nafta hind on püsinud 70 dollari juures barreli kohta," sõnas Uusküla.

Ta märkis, et sel aastal on oodata jätkuvat hinnatõusu, sest käibemaksu mõju on näha ka järgnevatel kuudel.

"Vastupidiselt aga on maailmaturul nafta jätkuvalt odav ja USA tollidele ei ole Euroopa Liit vastu tolle hetkel kehtestamas, mis hoiab ära meie importkaupade hinnatõusu. Samuti on alates apriilist olnud maailmaturul muutumatu ka toidu hind. Eestis on palgakasv alanemas, ning see vähendab teenuste hindadele survet. Aasta kokkuvõttes jääb hinnatõus viie protsendi juurde," lisas Uusküla.

Euroalal on samal ajal olnud hinnatõus kaks protsenti.

"Arvestades, et meie hinnatase väga lähedal Euroala keskmisele, on euroalast suurem hinnatõus meie majanduse jaoks kõige olulisem probleem peale puuduvat majanduskasvu. Hinnakasv sööb ära palgatõusu, mida ettevõtjad hoolimata keerulisest majanduslikust olukorrast pakuvad, vähendab säästude ostujõudu ning alandab rahvusvahelist hinnakonkurentsivõimet. Hinnakasv pole mitte vaid eraldiseisev probleem, vaid on ka üks olulistest majanduskasvu pidurdavatest faktoritest praegu ja lähiaastatel," ütles ta.

Eesti Pank: käibemaksutõus jõuab täiel määral hindadesse lähikuudel

Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv juulis kuuga 0,6 protsenti, mis võib viidata sellele, et käibemaksumäära kaheprotsendiline tõus kanti letihindadesse üle ainult osaliselt, kirjutab Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

"Toiduainete hinnakasv oli juulis eelmise kuuga võrreldes võrdlemisi lauge – hinnad tõusid 0,5 protsenti. Osa käibemaksutõusust võis jõuda toiduainete letihindadesse juba ka varem, sest Eesti aastane inflatsioon on viimastel kuudel olnud üks kiiremaid euroala riikides. Samas võivad osad hinnad kallineda ka pikema viitajaga, mistõttu näeme käibemaksu tõusu kogumõju alles lähikuudel," sõnas Pert.

Alkoholi- ja tubakatoodete hinnad tõusid kuuga 3,6 protsenti, sest lisaks käibemaksutõusule kerkisid ka aktsiisid, märkis ta.              

"Tarbekaupade ning riiete ja jalatsite hinnad kallinesid juulis mõnevõrra vähem, kui käibemaksu tõusu põhjal oleks võinud eeldada. Sisseostuhindade odavnemise tõttu leidsid kaupmehed ilmselt võimalusi hindu alandada ning võtsid osa maksumäära tõusust enda kanda. Riiete ja jalatsite hinnad odavnevad allahindluste tõttu juulis tavaliselt viie protsendi ringis, kuid tänavu ulatus hinnalangus 4,2 protsendini. Kallimate püsikaupade (autod, juveelitooted, põrandakatted) hindadesse kandus käibemaksu tõus siiski üle kohe ja täiel määral, nagu oli ka arvata," kirjutas Pert. 

Maksumuudatusest ajendatud hinnatõus oli juulis märgatavam teenustesektoris, sest konkurents on nõrgem. "Maksu mõju võrra kallinesid nii kommunaalteenuste kui ka sidehinnad. Hooajalisuse tõttu oleks võinud hinnakasv teenustesektoris osutuda veelgi kiiremaks, kuid kuna majutusteenuste ja puhkusereiside hinnad kallinesid järsult juba suve algul, siis juulis oli vabaaja teenuste hinnakasv mõnevõrra tagasihoidlikum," sõnas Pert. 

Ta rõhutas, et kõiki hindu käibemaksutõus siiski ei puudutanudki. "Käibemaksuvabad on näiteks üürihinnad, raviteenused, sotsiaalhooldus, kindlustus ja lennupiletid. Kokku moodustavad käibemaksuvabad kaubad ja teenused tarbijate ostukorvist küllaltki suure osa - rohkem kui kümnendiku."

Eesti Panga prognoosi kohaselt kallineb tarbijate ostukorv tänavu 5,4 protsenti – väga oluline, kuid raskesti prognoositav tegur saab olema elektri hind, mis on tänavu üldist hinnakasvu tugevalt tagasi hoidnud, lisas Pert.

Allikas: https://www.err.ee/