Vedurijuhtide ametiühingu esimees: see on mõnitamine
08.08.2025
Vedurijuhtide nappus, suur töökoormus ja ületundidest keeldumine on tekitanud ametiühingus kasvavaid pingeid. Eesti raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov hoiatab, et kui süsteem ei muutu, süveneb kriis veelgi.
„Töötajad ütlesid, et aitab. Loobume nendest ületundidest ja töötame need normtunnid, mis meil on ette nähtud,“ nendib Tšubarov. Tema sõnul ei ole Elroni töökorraldus viimasel ajal arvestanud ei töökoormuse ega ka tööjõu piiratusega.
Ametiühingu sõnul on probleemide juured 2024. aastas, mil Elroni ja töötajaid esindava ametiühingu vahel jäi kollektiivleping esmakordselt sõlmimata. Töötajad jäid veel lootusrikkaks, kuid nüüdseks on kannatus otsas.
Esimees rõhutab, et töötingimused on muutunud talumatuks ja töökorraldus lonkab. Tema sõnul lisatakse töötajatele pidevalt koormust ja enne nendega läbi rääkimata, mis kasvatab pingeid veelgi.
Ametiühingu hinnangul on just süsteemne töötajatesse suhtumine viinud olukorra ummikusse. Vedurijuhid, kelle tööpäev kestab sageli 12 tundi ning sisaldab kuni seitset rongisõitu, seisavad silmitsi suureneva tööintensiivsuse ja väheneva motivatsiooniga. „See palk ei ole motiveeriv, ja isegi kui rohkem palka pakuks, on koormus ikka suur.“
„See on mõnitamine“
Kui vedurijuhid lõpuks otsustasid, et ei tee enam ületunde ja jäävad kindlaks lepingujärgsele 40-tunnisele töönädalale, tuli tööandjalt Tšubarovi sõnul kiire vastus ja töötajaid hakati survestama nn summeeritud tööaja arvestusega.
Töötajatele anti mõista, et isegi kui nad teevad vähem tunde ühes kuus, peab selle hiljem tasa tegema – ja lõpptulemusena ei jäägi midagi üle: kvartali lõpuks „saad nulli“. „See on mõnitamine ja töötajatele see ei meeldinud.“
Tšubarovi sõnul andis ametiühing juhtkonnale korduvalt märku, et vedurijuhtide töökoormuse suurendamine nendega läbi rääkimata võib viia tööjõupuuduseni ja tekitada tõsiseid probleeme. Hoiatused jäid aga tähelepanuta. Sama kehtis töötajate endi märkuste kohta – koosolekutel kõlanud mured ei pälvinud juhtide tähelepanu. Selle asemel otsustas tööandja tema sõnul ühekülgselt koormust veelgi suurendada ja lisada sõidugraafikusse uusi ronge.
Koolitused, mis ei lahenda midagi
Tšubarov kritiseerib ka Elroni sügisesi koolitusplaane. Ta selgitab, et uute vedurijuhtide koolitamine jääb sageli olemasolevate töötajate õlgadele, kuid selle eest ei maksta neile lisatasu ega anta eraldi tunnustust. Tema sõnul tunnevad paljud töötajad, et kui neid endid ei väärtustata, siis puudub ka motivatsioon osaleda uute töötajate väljaõppes.
Sisepinged kasvavad
Töötingimustest ja tööandjaga läbirääkimistest tekkinud pinged on kandunud ka ametiühingusse. Tšubarov tunnistab, et kollektiivis on tunda kasvavat väsimust ja sisemisi pingeid. Omavaheline läbisaamine muutub üha keerulisemaks – suur töökoormus ja pidev surve on hakanud lõhkuma meeskonnavaimu.
Surve ei tule üksnes väljastpoolt. Tšubarovi sõnul tekitab pingeid ka see, kui osa töötajaid keeldub lisasõite tegemast. Sellises olukorras võivad kolleegide suhted pingeliseks muutuda. Need, kes ületunde ei tee, satuvad justkui musta nimekirja, kellele vaadatakse viltu ja kellelt oodatakse vaikimisi järeleandmisi.
Ametiühingu esimehe roll ei ole praegu kerge. Tšubarov ütleb otse, et olenemata sellest, kuidas asjad kulgevad, langeb süü sageli just tema peale, kuigi ta on enda sõnul teinud omalt poolt kõik, et töötajate eest seista.
Tšubarovi sõnul peitub tegelik probleem tööandja ja juhtkonna pikaajalises hoolimatuses. Nüüd, kui kriis on süvenenud ja pinged töötajate seas haripunktis, oodatakse ametiühingult kiireid lahendusi – kuigi need oleksid pidanud sündima juba varem, enne kui olukord nii kaugele jõudis.
Allikas: https://eakl.ee/