Tööandjad valitsusele: riigi kulude kasvu kiirus tapab majandust

"Eesti majanduse ja ühiskonna suur probleem on madal kindlustunne, mis hoiab pidurit peal nii investeeringutel kui tarbimisel. Juba kuuendat aastat majandusest kiiremini kasvavad riigi kulutused üksnes süvendavad seda ebakindlust. Kui kulud ületavad tulusid, tähendab see riigile täiendavat laenamist ja maksutõuse, mis omakorda kiirendavad inflatsiooni," selgitas keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

"Riigi kulude juhtimine ja kärpimine vajab valitsuselt konkreetset eesmärki ja selle täitmise eest vastutajat. Iseenesest see ei juhtu," lisas Sutter.

Keskliit juhtis peaministrile saadetud pöördumises tähelepanu, et viimase kuue aastaga on riigi kulud kasvanud ca 70 protsenti, majandus samal ajal ca 45 protsenti. See trend on jätkunud tänavu esimesel poolaastal - valitsuse kulud kasvasid 7,4 ja majandus samal ajal umbes viis protsenti. Ainsana kärpis riik üldiseid valitsemiskulusid ühe protsendi võrra, kuid suurt pilti see ei muuda.

Maksulaekumine kasvas esimesel poolaastal küll 13 protsenti, kuid see ei tulenenud mitte majanduskasvust, vaid maksutõusudest ja ühekordsetest tehingutest, märkis keskliit. 

Maksutõusud on omakorda mõjutanud hindu Eestis. Näiteks on viimaste aastate hinnatõus Eestis (2019-2024 kokku 45 protsenti) olnud kolm korda kiirem kui Soomes (16,2 protsenti) ja peaaegu kaks korda kiirem Euroopa Liidu keskmisest (25 protsenti).

Käesoleva aasta hinnatõusust omakorda kolmandiku kuni poole on andnud maksutõusud, märgivad työöandjad.

Hoogsalt on kerkinud ka Eesti maksukoormus SKP-st (36,7 protsenti), mis on veel madalam EL-i keskmisest, kuid on tõusnud Ida-Euroopa kõrgeimaks. 

Riigi kulude kasvu veab indekseerimine 

Osaliselt on riigi kulusid tõstnud kaitsekulude suurendamine ja see on praeguses olukorras tööandjate sõnul hädavajalik.

"Samas kaitseinvesteeringutele keskendumiseks tuleb paratamatult teha keerulisi otsuseid ja piirata kulude kasvu teistes valdkondades, kus on kulude kasvu vedanud indekseerimine," lisas keskliit. Tööandjad soovitavad jätkuvalt külmutada kulude indekseerimine aastateks 2026-2029 ja indekseerimine ümber kujundada selliselt, et see arvestaks majanduse olukorda. 

"Indekseeritud kulude külmutamine ei ole veel kärbe, vaid riigi kulude kasvu kiiruse kontrolli alla võtmine. Kui saame avaliku sektori kulud kontrolli alla, saame ka inflatsiooni kontrolli alla," selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt. "Indekseerimine ja Eesti praegune olukord - kiire hinnatõus majandusseisakus - ei sobi kokku, sest riigi kulud kasvavad indekseerimise tõttu palju kiiremini kui riigi kulusid rahastav majandus. Pikaajaliselt ei ole võimalik niimoodi jätkusuutlikult riiki majandada." 

Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid. Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon. 

Allikas: https://www.err.ee/