Eesti õige keskmine palk oli II kvartalis 2126 eurot, tõus 5,9 protsenti

Mediaanpalk oli teises kvartalis 1734 eurot. Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Teises kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2479 eurot) ja Harju (2365 eurot) ning Tartu (2175 eurot) maakonnas.

Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Põlva (7,7 protsenti) ning Rapla maakonnas (seitse protsenti). Kõige väiksem palgakasv oli Ida-Viru maakonnas (3,8 protsenti), ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.

Kõrgeim keskmine palk oli selle aasta teises kvartalis info ja side (3704 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3389 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3164 eurot). Madalaim keskmine palk oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1328 eurot).

Suurim palgamuutus võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga oli põllumajanduse tegevusalal (13 protsenti). Kõige väiksem keskmise brutopalga muutus võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (0,8 protsenti).

Aastane palgatõus omaniku liigiti oli riigi ettevõtetes, organisatsioonides ja asutustes 5,7, kohalike omavalitsuste üksustes 2,7, Eesti eraõiguslikes üksustes 5,4 ning välismaa eraõiguslikes üksustes 8,3 protsenti.

Statistikaameti seekordsed, parandatud andmetega avaldatud numbrid näitavad, et nii maakondade lõikes kui ka valdkondade kaupa on palgatõus sarnane varasemate perioodidega.

Avaliku sektori palgad ei ole praegu enam tõusnud märkimisväärselt rohkem kui erasektoris ja palgasurve ei ole aastaga kasvanud.

"Kui vaatame maakonniti, siis üldiselt trend on jäänud suhteliselt sarnaseks, kõrgemad palgad on Harjumaa ja Tallinna piirkonnas, samuti Tartumaal. Põlva- ja Raplamaal kasvasid palgad kõige rohkem, aga tagasihoidlikuks jäi palk Ida-Viru maakonnas," rääkis statistikaameti analüütik Eveli Voolens.

Kõrgeim palgakasv oli selle aasta teises kvartalis põllumajanduse tegevusalal, suisa 13 protsenti. Ettevõtted, kellega Aktuaalne Kaamera rääkis, ütlesid, et on palku sel aastal küll tõstnud, kuid mitte nii palju.

"Kui vaadata kahe aasta taguse teise kvartaliga, siis tegelikult on palgad põllumajanduses kasvanud sama palju kui Eestis keskmiselt ehk 14 protsenti. Siin põllumajandus läheb kahe aasta vaates sama taktiga nagu Eesti keskmine palk. Ja miks teises kvartalis palgad tõusevad põllumajanduses ja ka hõive tõuseb, on see, et osa põllumajandusest on hooajaline. Aiandusektori hooaeg algab teises kvartalis, töötajaid võetakse juurde," rääkis põllumajanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.

"Sellel aastal ja ka eelmisel aastal oleme sellises olukorras, kus loomakasvatusega seotud põllumajandusharudel on turuolukord üsna hea, ja see väljendub ka palkades. Kui me räägime siin piimatootmisest, lihaveisekasvatusest, ka seakasvatusest enne sigade Aafrika katku, siis see turuolukord on olnud positiivne ja see väljendub ka töötajatele makstavates palkades," lisas Viira.

Meeste ja naiste palku võrreldes on erinevus 301 eurot ehk mehed teenivad 15,2 protsenti rohkem rohkem kui naised.

"Pigem sellist palkade suurt ebavõrdsuse kasvu me Eestis näinud ei ole viimaste aastate jooksul. Väiksema palga saajad, suurema palga saajad on enam-vähem samasugust palgatõusu näinud. Mediaanpalga ja keskmise palga suhtarv ei ole väga palju kõikunud 82 protsendi juures, hetkel natuke madalam, aga teine kvartal võib jälle kõrgem olla. Sama on valdkondades, protsentuaalselt üle pikema aja on palgakasvud enam-vähem ühtlased, näiteks hariduse valdkonnas, kus praegu on väike palgakasv, mõni aeg tagasi oli natukene kõrgem," lausus Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Esmalt said avalikuks valed palgaandmed

Suur segadus palgaandmetega algas eelmise kolmapäeva hommikul, kui statistikaamet teatas, et teises kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2284 eurot, mis on 13,8 protsenti kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Nii kiire kasv tuli paljudele üllatusena, sest veel esimeses kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2011 eurot ja aastane kasv 6,1 protsenti.

Kolmapäeva õhtul kell 17.38 saatis statistikaamet pressiteate, milles peadirektor Urmet Lee tunnistas, et keskmise palga teise kvartali andmetes oli viga ja keskmise palga tõus on olnud väiksem kui esialgu hinnatud 13,8 protsenti. Parandatud andmed lubas ta avaldada reedel, 29. augustil.

Neljapäeva pärastlõunal teatas statistikaamet, et õigete andmete avaldamine lükkub uude nädalasse, kuna andmestikus esinenud vead on ulatuslikumad, kui esialgu tundus ja neid ei ole võimalik käsitsi parandada. Amet viitas, et vead olid tekkinud automatiseeritud andmetöötluses.

"Juhtus see, et meie oma maja programmijupp, mis pidi suvel majja toonud andmed meile kandma kehtivate versioonidega andmebaasi ei töötanud korrektselt ja ei andnud ka mingisugust veateadet," ütles statistikaameti analüütik Eveli Voolens.

Ettevõtetel on aga võimalik deklaratsioone tagantjärele ka muuta. Programmijupi vea tõttu tekkis korrigeerimise asemel andmestikku topeltkirje ehk jäi mulje, nagu oleks nendele töötajatele kaks või isegi veel rohkem kordi palka makstud. Viga on nüüdseks parandatud ja andmed ükshaaval üle kontrollitud.

Allikas: https://www.err.ee/