Veider nähtus Soome tööturul: massiliste kandideerimiste tõttu ei taha ettevõtted tööpakkumisi avalikuks teha

Selle põhjuseks on 2022. aastast kehtiv seadusandlus, mis kohustab töötuid kandideerima kuus mitmele töökohale. Nii kandideerivad inimesed ametikohtadele, millest nad tegelikult huvitatud ei ole. Inimesed on sunnitud kandideerima isegi siis, kui sobivaid aktiivseid konkursse tegelikult käimas ei ole, vahendab Yle.

Kolm aastat tagasi võttis Soome toonane peaminister Sanna Marin kasutusele mudeli, mille kohaselt peab töötu inimene kuus kandideerima kuni neljale töökohale, olenevalt piirkonna tööturu olukorrast ja tema töövõimest. Praeguse peaministri, Petteri Orpo, valitsus kavatseb seda mudelit nüüd veelgi karmistada.

Suupohja tööhõivepiirkonna direktor Anu Salmela sõnul on nii suurenenud erinevate „varjatud“ töökohtade arv. Ta ütleb, et ettevõtted kasutavad värbamiseks üha enam oma võrgustikke ja personali, selle asemel et postitada töökuulutusi ametlikku TE-teenuste süsteemi.

Nimelt ei soovi ettevõtjad kulutada aega ja ressurssi suure hulga avalduste läbivaatamisele, vaid eelistavad värvata eelkõige enda võrgustike kaudu.

„See on täiesti mõistetav, kuna väikestel ettevõtetel pole ressurssi suure hulga avalduste läbivaatamisele, millest mõned on otse öeldes kasutud,“ ütleb Salmela.

Helsingi tööturuteenuste juhi Annukka Sorjoneni sõnul ei ole küsimus selles, kas avaldused on asjakohased või mitte – neid on lihtsalt liiga palju.

Seinäjoki, Ilmajoki ja Isonkyrö tööhõiveteenuste eest vastutava tööhõiveameti tööhõivedirektor Ilkka Rintala väidab, et lisaks väikeettevõtetele peavad ka suurettevõtted suure hulga kandidaatide tõttu avatud avalduste vastuvõtmise peatama.

Kokkuvõtteks nendib Rintala, et selline tööotsingu kohustus ei toimi – ettevõtjatel ei ole aega kõiki kandideerimistaotlusi läbi vaadata.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/