«Kaugtöö tegija 2025» märgise saajate tänuürituse raames toimunud paneeldiskussioonis arutasid Eesti eri ettevõtetes töötavad juhid selle üle, kuhu liigub meie tööelu ja millised on tänased hübriidtöö parimad praktikad. Kogemusi jagasid Tehnopoli personali- ja administratiivjuht Triin Kuldmaa, Eesti Lennuakadeemia personalijuht Alice Ellamik ja Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe. Vestlust juhtis Eesti personalijuhtimise ühingu PARE juht Kai Saard.
Juhid: kodus töötamine toimib osava ülemuse puhul
13.09.2025
Kolmes Eesti organisatsioonis töötavad juhid usuvad, et hübriidtöö on tulnud et jääda, aga kokkusaamise ja üksteisele sügavalt silma vaatamise soov ei kao kuhugi. Suur roll on juhtidel, kuidas see töövorm koos oma tiimidega ladusalt toimima saada ja kuidas hajusalt töötavaid inimesi juhtida.
Kaugtöö Tegija on digitaalne märgis, mida kasutakse tööandja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis. Täna on Eestis kaugtöömärgis ligi 320-l organisatsioonil. Mõned näited: Transpordiamet, Pärnu Maakohus, Kaitsevägi ja Coop Pank AS.
Eksperdid tõdesid, et paindlik töökorraldus on nende organisatsioonidega kaasas käinud juba pikemat aega. Praegu töötatakse kõigis ettevõttes valdavalt hübriidtöövormis, ehk 100 protsenti kaugtööd ei tehta laialdaselt üheski ettevõttes, mõningate eranditega.
Tehnopoli personali- ja administratiivjuht Triin Kuldmaa sõnul pani nende organisatsioonis Covid n-ö pitseri kaugtööle, kuigi töövormi praktiseeriti ka varem. «Kui Tehnopoli tööle tulin, siis tundsin, et paindlik töö oli meil organsatsioonis küll juurdunud, aga seda ei tajutud nii tugevalt osana kultuurist. Võtsin endale rolli, et seda teadlikumalt mõtestada. Hakkasime laiemalt rääkima kaugtöö kokkulepetest, kaugtöö ohutusest ja eesmärgistamisest,» selgitas Kuldmaa.
Eesti lennuakadeemias, kus pakutakse rakenduslikku kõrgharidust, töötavad inimesed samuti hajusalt. «Meie õppejõud, tugispetsialistid peavad olema tudengite jaoks olemas kohapeal. Aga on ka teisi näiteid. Meil on näiteks üks tippõppejõud, kes enamiku õppetööd viib läbi distantsilt, samuti töötaja, kes elab Lätis jne. Meie organisatsioonis toimib hübriidtöö usalduse baasilt,» ütles Alice Ellamik.
Joosep Põllumäe jagab Elisa grupis meelelahutuslahenduste juhina töötades oma tööpäevi Eesti ja Soome vahel, kuna osa tiimist asub teisel pool lahte. Põllumäe nõustus, et usaldus on vundament. «Inertsist töötab kaugtöö väga hästi, kui organisatsiooni on hästi toimiv ja inimesed tunnevad üksteist. Usaldus ei teki aga Teamsi chatis, vaid selleks on vaja üksteisele sügavalt silma vaadata. Kui usaldus on loodud, saab juba koju minna ja sealt edukalt oma tööülesandeid teha.»
Algab juhtimisest
Suurimaks väljakutseks peavad juhid aga mitte kaugtööd ennast, vaid õigete inimeste leidmist ja nende juhtimist. «Kõik algab värbamisest. Et juhid mõistaksid enda rolli ja töötajad saakisid aru, mida neilt oodatakse ja mis vormis. Hübriidtöös peab väga individuaalselt lähenema iga inimese vajadustele,» selgitas Ellamik.
Ka Tehnopoli personalijuht nõustub, et on vaja personaalset lähenemist ja hübriidtöötaja puhul ka rohkem teadlikku kontaktiloomist. «Ekraani taha on võimalik peituda ehk tegelikult ei näe distantsilt töötava inimesed vaimset seisundit.» Kuldmaa selgitas, et kõigile kaugtöö ei sobi ja see on igati aktsepteeritav. Alati on võimalik kontoris töötada.
Aeg-ajalt peab kokku saama
Põllumäe tõdes, et teatud regulaarsusega on oluline ühte ruumi kokku tulla. «Selleks, et inimesed üksteist usaldaksid, peavad nad aeg-ajalt kokku saama. Me oleme oma tiimis pannud paika rutiinid, millal kohtume. Oluline on, et kokkusaamisel oleks kindel eesmärk, minu tiimi puhul näiteks kuuülevaadete tegemine, strateegiliste otsuste langetamine,» tõi Põllumäe välja.
Ellamiku sõnul lähenetakse ka Eesti Lennuakadeemias kokkusaamistele eesmärgipõhiselt ning tiimides on rutiinsed silmast silma kohtumised. Ta tõi välja, et üllatuslikult kasvatas kontoris käimise aktiivsust kontori renoveerimise ja ümberstruktureerimise käigus. «Meil on töölaudu vähem kui inimesi. Need, kes soovisid oma isiklikku lauda, käivad nüüd ka rohkem kontoris kohal. Osa inimesi tahab perepildi lauale panna,» tõi Ellamik näiteks.
Kuldmaa lisas, et Tehnopolis toovad inimesed meelsasti kokku ühisüritused. «Ühised hommiksöögid, sünnipäevad tähistamised, beebipuhkusele saatmised. Neid me võimendame ja julgustame. See on meie organisatsioonikultuuri osa. Osalusprotsent taolistel koosviibimistel on kõrge,» ütles Kuldmaa.
Tulevikule otsa vaadates kinnitasid kõik juhid, et hübriidtöö ei kao kuhugi. «Hübriidtöö on tulnud selleks, et jääda,» usub Kuldmaa. Ellamiku sõnul ei erine see ootus generatsiooniti väga palju. «Kõigile on oluline, aga noored ehk julgevad ise küsida rohkem paindlikkust,» ütles Ellamik. Põllumäe tõi lõpetuseks välja, et generatsioonide ootustest enam mõjutab hübriidtööd tehnoloogia areng. «AI muudab seda, kuidas me töötame, aga inimlikkuse säilitamise ja kokkusaamiste vajadus jääb kindlasti alles.»
Allikas: https://majandus.postimees.ee/