Tööandjad kulutavad töötajate hüvedele üha enam. Kulu inimese kohta on suurenenud pea 400 euro võrra
16.10.2025
Figure Baltic Advisory iga-aastase palgauuringu andmetel on töötajate hüvede kulu tööandjatele viimase aastaga märgatavalt kasvanud, ulatudes nüüd keskmiselt 1328 euroni aastas töötaja kohta.
2025. aastal ulatus soodustuste kulu töötaja kohta peaaegu samale tasemele keskmise kuluga tulemustasudele – vastavalt 1328 ja 1329 eurot. Kaugtööd pakuvad endiselt vähemalt osale töötajaskonnast pea kõik tööandjad ja 30% võimaldab ajutiselt töötada välisriigist.
2025. aastal kulutavad Eesti tööandjad ühe töötaja hüvedele keskmiselt 70 euro võrra rohkem kui eelmisel aastal, viimase viie aastaga on keskmine kulu töötaja kohta kerkinud pea 400 euro võrra.
Populaarsemad endiselt meelelahutus ja kaugtöö
Soodustused moodustavad keskmiselt 4% tööjõukuludest, samas on kõikumine, kui palju tööandja hüvedele kulutab, suur, jäädes vahemikku 1% kuni 20%. Tervikuna on hüvede kulu osakaal tööjõukuludes aasta-aastalt püsinud sarnases suurusjärgus. Enim kulutatakse töötaja kohta ehituses ja finantssektoris, vähem tootmises, transpordis ja logistikas.
Kõige sagedamini pakutakse töötajatele endiselt kaugtöö võimalust, meelelahutusüritusi, kinke tähtpäevadeks ja spordisoodustusi. Soodustuste struktuur ja rahaline väärtus varieeruvad sektoriti ja organisatsiooniti, aga mitte oluliselt.
„On soodustusi, mis on tänaseks muutunud osades sektorites iseenesestmõistetavaks. Näiteks pakuvad sisuliselt kõik IT- ja finantssektori tööandjad kaugtöö võimalust, seega on tegu selle sektori töötaja jaoks tänaseks ilmselt asjaga, mis motivatsiooni ei lisa, küll aga võib selle võimaluse puudumine osutuda tööturul konkurentsiprobleemiks,“ selgitas Figure Baltic Advisory vanemkonsultant Aet Purk.
„Teenindussektoris on tavaks teha töötajatele kinke, mobiiltelefon on iseenesestmõistetav müügitöös ja transpordis-logistikas. Meelelahutus on üks domineeriv hüve kõigis sektorites,“ jätkas ta.
Kõige suuremad ongi tööandjate kulud meelelahutusele ja spordile. Tähelepanuväärne on, et kui osades sektorites panustatakse aasta-aastalt aina enam täiendavatele tervisesoodustustele ja vaimse tervisega seonduvale, siis on sektoreid, kus nii füüsilise kui vaimse tervise toetamisele veel oluliselt lisaraha ei kulutata – ehitus, energeetika, transport ja logistika.
Tervisekindlustus ja tasustatud lisapuhkus
Siiski on täiendava tervisekindlustuse pakkujate osakaal viie aastaga pea kolmekordistunud, ulatudes nüüd 51%ni uuringus osalenud tööandjatest, samuti on iga aastaga lisandunud sektoreid, kus osa tööandjaid seda töötajatele pakub.
Töö ja isikliku elu tasakaalu osas pannakse rõhku puhkeajale – üle poole uuringus osalenud organisatsioonidest võimaldab kõigile töötajatele tasustatud lisapuhkust. Kõige levinum soodustus selles vallas on siiski kaugtöö: üle 90% osalenutest pakub seda kõigile või osadele töötajatele.
Tavaliselt lubatakse kodukontorist töötada 2 päeva nädalas. 86% tööandjaid võimaldab kõigile või osadele töötajatele ka paindlikku tööaega. Huvitava faktina on lisandunud uued kaugtöö viisid - koguni 30% tööandjatest võimaldab workation’i formaati ehk ajutist töötamist välisriigist.
„Soodustused on oluline osa tööandja poolt töötajale pakutavast paketist. Tegu on turustandardiga, millega konkurentsis püsida sooviv tööandja peab arvestama. Seega on vaja neid sama professionaalselt juhtida nagu palgasüsteeme. Hüvede läbimõeldus ja asjakohasus töötajate jaoks on võtmetegurid,“ sõnas Purk.
Tööturul on tema hinnangul eelisolukorras tööandjad, kes pakuvad erinevate töötajate eluolu arvestavaid hüvesid, mida selgelt kommunikeeritakse.
Pakett tuleks kord aastas üle vaadata
„Hüvede mõju töötajakogemusele sõltub rohkem pakkumise selgusest ja relevantsusest kui pakutavate hüvede hulgast või maksumusest. Kui töötaja ei tea, mida tööandja lisaks palgale pakub või see pole tema jaoks asjakohane, ei loo hüve ka väärtust,“ lisas Purk.
Purk toonitas, et hüved ei ole imerohi, kuid need mängivad olulist rolli töötajakogemuse kujundamisel. Tema sõnul tasub tööandjale regulaarselt jälgida hüvede tegelikku kasutamist ja nende mõju töötajate rahulolule.
Samuti julgustas ta looma sihtrühmapõhiseid hüvepakette, mis arvestavad rollide ja põlvkondade erinevusi. Näiteks nooremad töötajad hindavad rohkem paindlikkust ja arenguvõimalusi, samas kui vanemad väärtustavad stabiilsust ja tervisega seotud hüvesid.
„Oluline on, et erinevad hüvesüsteemid oleksid kirjeldatud, kommunikeeritud ja läbipaistvad, mitte isikupõhiselt kujunenud. Soodustused on osa kogutasust, aga ka töötaja õigluskogemusest organisatsioonis,“ toonitas Purk.
Figure soovitab tööandjatel hüvede paketi vähemalt kord kahe aasta jooksul üle vaadata ning hinnata soodustuste vastavust organisatsiooni eesmärkidele ja töötajate ootustele.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/