Eesti Ametiühingute Keskliit: enne kui tuua välismaalt sisse võõrtööjõudu, tuleks keskenduda kohalike aitamisele

Eelnõu kohaselt makstaks tööjõupuudusega tegevusaladel välismaalastele 80% Eesti keskmisest palgast, mis võib liidu sõnul luua olukorra, kus ettevõtetel on kasulikum palgata välismaalane, mitte kohalik töötaja.

Ametiühingute Keskliit saatis oma seisukohad välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu tööjõupuudusega tegevusalade erisuse kohta Siseministeeriumile. EAKLi juht Kaia Vask rõhutab, et Eestis on tuhandeid inimesi, kes on Töötukassas töötuna arvel. Enne kui tuua välismaalt sisse võõrtööjõudu, tuleks keskenduda kohalike inimeste tööturule tagasi aitamisele. Vase hinnangul looks palgakriteeriumi lõdvendamine ebaausat konkurentsi ning on vastuolus senise välistööjõu poliitikaga, mille eesmärgiks on kaitsta Eesti tööturgu ja töötajaid.

Eestis töötab üha enam välismaalasi, kelle õigusi on tööandjad rikkunud. Oma probleemidega pöördus 2024. aastal Tööinspektsiooni poole inimesi, kelle päritoluriik oli nii Euroopa Liidu liikmesriikides kui ka näiteks Lõuna-Ameerikas. Seetõttu leiab EAKL, et välismaalt töötajate palkamine peaks toimuma koostöös Töötukassaga.

Enne kolmandatest riikidest töötajate palkamist tuleks kaasata Töötukassa, kes aitab suunata tööandjad esmalt kohalike tööotsijateni. See vähendaks riski, et Eesti töötute võimalused tööle naasta halvenevad välismaalaste palkamise tõttu.

Pahatahtlikud tööandjad kasutavad välismaalt tulnud töötajate haavatavust ära ning mõne ettevõtja jaoks on ärakasutamisest saanud ärimudel. Seetõttu on viimastel aastatel kasvanud ka töövaidluste arv, kus osaliseks välismaalt Eestisse saabunud töötajad. Ametiühingud leiavad seetõttu, et riiklik järelevalve võõrtööjõu töötingimuste üle vajab tugevdamist ning riik peaks Tööinspektsioonile andma selleks rohkem vahendeid. EAKL teeb ettepaneku täiendada seadust sättega, mis seab elamisloa andmise eelduseks, et tööandja tagab välismaalasele tingimused, mis ei ole halvemad samaväärsel ametikohal Eesti töötajatele pakutavatest, ning Politsei- ja Piirivalveamet saab jätta elamisloa andmata või selle kehtetuks tunnistada tööandja korduvate või raskete tööõigusrikkumiste korral.