Eesti elanikkond vananeb. Kui 2000. aastal moodustasid 65aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikest 15 protsenti, siis 2025. aastaks on nende osatähtsus tõusnud juba 21 protsendini ning prognoosi järgi on 25 aasta pärast, 2050. aastal, rohkem kui veerand kõigist Eesti elanikest (27 protsenti) vanemad kui 65 aastat.
Tervise tõttu töö lõpetanud pensioniealiste osa on Eestis ELi kõrgeim
24.10.2025
Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus keskmiselt ja pensioniea saabudes jätkab töötamist üle poole elanikest; iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.
Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul valitseb samasugune trend kõikjal Euroopas. „Vananeva ühiskonna toimimiseks on oluline, et ka vanemaealised jätkaksid aktiivsemalt tööturul osalemist. Mitmes Euroopa riigis on pensioniiga 67 aastat ning oletada võib, et tulevikus tõuseb see veelgi. Ka ühtlustatakse samm-sammult naiste ja meeste pensionile jäämise vanust,“ kirjeldas Vassiljeva üle-euroopalist trendi.
Eestis hakkas pensioniiga järk-järgult tõusma 2017. aastal ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast hakkab pensioniiga sõltuma keskmisest oodatavast elueast ja tol aastal saavad inimesed pensionile jääda 65 aasta ja 1 kuu vanuselt.
Tööhõive määr näitab, kui suur osa tööealistest inimestest töötab. See näitaja on Eestis olnud läbi aastate kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kui 2024. aastal käis Euroopa Liidu 20–64 aastastest inimestest tööl keskmiselt neljast inimesest kolm (75,8 protsenti), siis Eestis oli sama näitaja 81,8 protsenti ehk rohkem kui neli inimest viiest.
Ka vahetult enne pensioniea saabumist käib Eestis tööl rohkem inimesi kui Euroopas keskmiselt – 55–64aastastest inimestest käis 2024. aastal Eestis tööl rohkem kui kolmveerand (75,7 protsenti), samas kui Euroopa Liidus keskmiselt tegi seda alla kahe kolmandiku (65,2 protsenti).
2023. aastal uuris statistikaamet tööjõu-uuringus, kuidas lähevad inimesed aktiivsest tööelust üle pensionipõlve. Uuringus küsiti 50–74aastastelt pensioni saavatelt inimestelt nende tööelu kohta kuue kuu jooksul pärast esimese pensionimakse laekumist. „Uuringust selgus, et esimese pensionimakse laekumise järel jätkas üle poole pensioniikka jõudnud Eesti elanikest (54,9 protsenti) töötamist, sealjuures 45,4 protsenti töötas edasi täpselt samal moel kui enne,“ rääkis Vassiljeva. 9,5 protsenti töötas küll edasi, kuid tegi tööelus mingeid muudatusi: näiteks muutis koormust või vastutust, jätkas töötamist ainult endisel kõrvaltööl või muud sellist.
Pärast pensioniea saabumist edasi töötanute osatähtsus (54,9 protsenti) on Eestis EL-i kõrgeim ja sellega eristume märgatavalt keskmisest EL-is, kus pärast pensionile jäämist jätkas töötamist vaid 13 protsenti pensionile jäänutest. Üsna lähedal EL-i keskmisele on näiteks Saksamaa, kus töötamist jätkas 12,8 protsenti pensioniealistest ja kus valitsus plaanib julgustada pensioniea saabudes inimesi tööl jätkama.
Vassiljeva sõnul on sarnaselt Eestiga töötamist jätkanute osakaal kõrge ka teistes Baltimaades ja Rootsis. „Soomes jätkas töötamist vaid veidi enam kui iga neljas pensionile jäänu (28,6 protsenti) ja Taanis jätkas tööl 14,7 protsenti pensioniealistest. Kõige väiksem osa inimesi töötas pärast esimese pensionimakse laekumist edasi Rumeenias (1,7 protsenti), Kreekas (4,2 protsenti) ja Hispaanias (4,9 protsenti),“ märkis ta.
Andmetest tõuseb esile, et Euroopa Liidus keskmiselt lõpetas töötamise ligi kaks kolmandikku (64,7 protsenti) pensioniikka jõudnutest, juba enne seda ei töötanud aga 22,4 protsenti. „Eestis lõpetas töötamise aga ligikaudu kaks korda vähem ehk ainult ligi kolmandik pensioniealistest (31,6 protsenti) ning 13,5 protsenti ei töötanud erinevatel põhjustel juba enne pensionile jäämist,“ tõdes Vassiljeva. Eestist veelgi väiksem oli töötamise lõpetanute osakaal ainult Iirimaal (25,3 protsenti), kuid seal ei töötanud juba enne esimese pensionimakse laekumist ligi pooled (48,4 protsenti) kõigist pensioniikka jõudnutest, mis oli Euroopa kõrgeim näitaja.
Lisaks pöördus Eestis nendest, kes pensioniea saabudes töötamise jätsid või juba enne seda ei töötanud, 12,4 protsenti veelkord tööellu tagasi. Kokku töötas pikemat või lühemat aega pensionieas ligikaudu kaks kolmandikku ehk 68,7 protsenti Eesti inimestest. Ka tööle tagasi pöördujaid oli Eestis Euroopa keskmisest (4,5 protsenti) tunduvalt rohkem. Eestist rohkem oli tagasi pöördujaid EL-i riikidest vaid Rootsis (15,6 protsenti). Enam kui kümnendik pensioniealistest, kes esimese pensionimakse järel töötamise lõpetasid või juba enne seda ei töötanud, pöördus lisaks Rootsile ja Eestile tööturule tagasi ka Soomes (12,2 protsenti). Samas Rumeenias, Itaalias, Belgias, Kreekas, Küprosel ja Hispaanias pöördus tööellu tagasi vaid alla kahe protsendi.
Mis põhjusel otsustasid inimesed esimese pensionimakse laekumise järel edasitöötamise või töö lõpetamise kasuks? Vassiljeva rääkis, et Euroopa riikides tervikuna saab töö jätkamisele välja tuua kaks peamist põhjust, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kõigist põhjendusest: edasi töötati seetõttu, et töö meeldis ja pakkus rahuldust (36,6 protsenti) või siis majandusliku vajaduse tõttu (28,6 protsenti). Vaid Rootsis ja Hispaanias moodustasid need kaks peamist põhjust vähem kui poole kõigist põhjendustest. Muude põhjuste hulgas oli näiteks soov püsida sotsiaalselt aktiivne (11,2 protsenti), meeldiv lisasissetuleku võimalus (9,1 protsenti) ja muud.
„Aga ka siin tulevad riikide vahel välja suured erinevused. Taanis, Madalmaades, Itaalias ja Iirimaal oli enam kui pooltel töötamist jätkanutel põhjuseks see, et töö pakkus rahuldust ja näiteks Taanis ei omanud majanduslikud põhjused pea üldse mingit tähtsust. Samas Küprosel, Rumeenias ja Bulgaarias vastasid enam kui pooled, et peamine põhjus edasi töötamiseks oli majanduslik vajadus,“ kirjeldas analüütik riikidevahelisi erinevusi.
Eesti pensionäridest töötas pea kolmandik (31,6 protsenti) edasi majandusliku vajaduse tõttu. „Iga kolmas pensionil edasi töötanu kartis, et ainult pensionist ära elada on raske. Iga neljas (25,8 protsenti) küll ei kartnud, et pensionist ära ei ela, aga leidis siiski, et lisasissetulek aitab tagada soovitud elukvaliteedi,“ rääkis Vassiljeva. Pea samavõrra oluliseks peeti töö nautimist: seda nimetas peamise põhjusena pisut alla veerandi (24,2 protsenti) vastanuist.
Töötamise lõpetamise puhul toodi kõigis Euroopa riikides konkurentsitult peamise põhjusena esile pensioniea saabumine, mis lubas töötamise lõpetada. Keskmiselt valis selle põhjuse EL-is enam kui kolmveerand (76,8 protsenti) töötamise lõpetanuist. Kõige suurem, üle 90 protsendi, oli selle põhjuse nimetanute osakaal Ungaris ja Sloveenias ning kõige väiksem Madalmaades (47,6 protsenti), kus ainukesena nimetas seda vähem kui pool töötamise lõpetanuist. Eestis nimetas seda põhjust peamisena ligikaudu pool (50,9 protsenti) töötamise lõpetanuist.
Põhjustena järgnesid Euroopas keskmiselt tunduvalt väiksemate osatähtsustega terviseprobleemid (6,8 protsenti) ja maksimaalse lubatud tööea täitumine, peale mida inimene samas ametis enam jätkata ei tohtinud (6,3 protsenti). Teised põhjused, nagu rahalised soodustused töötamise lõpetamiseks, muud tööga seotud põhjused, pereliikmete eest hoolitsemine jm, moodustasid igaüks alla kolme protsendi vastustest.
„Riigiti olid erinevused taas üsna suured ja Eesti eristub selle poolest, et siin on kõige suurem nende inimeste osakaal, kes lõpetasid töötamise tervise tõttu (29,5 protsenti),“ tõi Vassiljeva esile Eesti eripära. Eestile järgnevad tükk maad tagapool Portugal (16,8 protsenti), Leedu (15,8 protsenti) ja Madalmaad (15,6 protsenti). Kõige väiksem oli tervise tõttu töötamise lõpetanute osatähtsus Sloveenias (1,9 protsenti), Kreekas ja Poolas (mõlemas 2,9 protsenti).
Madalmaades moodustasid rahalised soodustused 13,1 protsenti ja Belgias 11,4 protsenti peamistest lõpetamise põhjustest. Ülejäänud riikides ulatus selle põhjuse osatähtsus nelja protsendi piirimailt Soomes ja Rootsis kuni kaduvväikese osani alla ühe protsendi 11 riigis, nende hulgas ka Eestis.
„Andmetest näeme, et Eesti pensionärid panustavad tööturgu juba praegu oluliselt kauem kui EL-is keskmiselt. Arvestades meie demograafilist tulevikku on see hea uudis. Veelgi parem oleks, kui terviseprobleemidest tumestamata töörõõm saaks edaspidi veelgi suuremaks edasitöötamise motivaatoriks,“ võttis Vassiljeva kokku.
Andmed pensionile jäämise kohta pärinevad Eesti tööjõu-uuringu lisamoodulist. Moodulid lisatakse põhiküsitlusele, et koguda põhjalikumat teavet tööjõu ja tööturuga seotud teemadel. 2025. aastal koguti andmeid töö- ja pereelu ühildamise kohta. Täpsem info moodulite kohta on kättesaadav Eurostati kodulehel.
Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring.
Allikas: https://60pluss.postimees.ee/