Swedbank: pensionid on jõudnud pooleni keskmisest palgast

Ökonomist nentis, et viiendikul peredest jäi sissetulek mullu alla 60 protsendi Eesti keskmisest. „Eesti asub vaesusriskiga perede osakaalu poolest Euroopa Liidu keskmisest veidi kõrgemal. Eakate vaesusrisk on Eestis aga üks Euroopa suurimaid, sest pensionid on Eestis Euroopa keskmisest väiksemad. Üle 65aastaste inimeste hulgas oli eelmisel aastal vaesusriskiga inimesi 33,7 protsenti," tõi Elmik pressiteates välja.

„Euroopa Liidus moodustavad pensionid pensioni-eelsest brutotulust keskmiselt umbes 60 protsenti, Eestis on see näitaja 50 protsenti. Kõige kõrgemad on pensionid Kreekas, Hispaanias ja Itaalias, kus need moodustavad umbes 80 protsenti 50–59aastaste keskmisest brutotulust. Suhteliselt madalad pensionid sunnivad inimesi töötama võimalikult pika eani. 65- kuni 74aastastest töötab Eestis 30 protsenti,” lausus ökonomist. 

Viimastel aastatel on pensionid palkadest oluliselt kiiremini kasvanud. 2025. aastal jõuab keskmine netopension Elmiku prognoosil umbes pooleni keskmisest netopalgast. Viimase kolme aasta jooksul on keskmine netopension tõusnud 42 protsenti ja keskmine netopalk 20 protsenti. 2024. aastal maksis riik pensioniteks 2,9 miljardit eurot.

Keskmine netosissetulek ühe pereliikme kohta ulatus statistikaameti andmetel eelmisel aastal 1175 euroni. Keskmine netotulu kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes päris kiiresti, 7,2 protsendi võrra. Sissetulekud tõusid 2024. aastal hindadest kaks korda kiiremini.

„Sissetulekutest lõviosa moodustavad endiselt palgad. Palgad tõusid kogutuluga samas tempos. Pensionid kasvasid sealjuures palkadest oluliselt kiiremini. Lastetoetused eelmisel aastal vähenesid. Dividendide tähtsus on küll ajas kasvanud, aga ettevõtlustulu moodustab vaid väikese osa perede sissetulekutest,” lisas Elmik.

„3,3 protsendil Eesti elanikest jäi sissetulek 2024. aastal alla elatusmiinimumi ehk 346 euro kuus. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal kasvas veidi üle-eelmise aastaga võrreldes. Kõige väiksem oli absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal 2021. aastal, mil see ulatus 1,4 protsenti. 2022. aastal algas väga kiire hinnatõusu periood, mis kasvatas vaeste hulka. Pikemas vaates näeme siiski positiivset trendi – viimase kümne aasta jooksul on alla elatusmiinimumi teenivate inimeste osakaal kahanenud ligi kaks korda. Eestis on absoluutse vaesuse näitaja Euroopa Liidu keskmisest umbes kaks korda madalam,” ütles Liis Elmik.

Allikas: https://60pluss.postimees.ee/