Suhteline vaesus mullu vähenes, kuid üksikvanemate olukord läks halvemaks

Suhteline vaesus tähendab, et inimene ei ela otseses puuduses, kuid ta ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida ühiskonnas tavaliseks peetakse.

Statistikaametis valminud Eesti sotsiaaluuringu andmete kohaselt elas eelmisel aastal suhtelises vaesuses 263 200 inimest ehk üle 19 protsenti elanikkonnast.

Võrreldes eelnenud aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste arv 11 600 võrra, seejuures oli vähenemine märgatav 65-aastaste ja vanemate hulgas. Samal ajal aga kasvas see üksikvanemaga leibkondades, sest pensionid on tõusnud, peretoetused aga vähenenud.

"2024. aastal vähenesid lasterikaste perede toetused ning ka tööhõive määr, millest viimane tõstis suhtelist vaesusust nii üksikvanemaga peredes kui ka ühe lapsega paaride hulgas," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Suhtelist vaesust tajus möödunud aastal 38 protsenti üksikvanemaga peredest ja 14 protsenti nii ühe kui ka kolme ja enama lapsega paaridest. 

Vanemaealiste seas vähenes suhteline vaesus aastaga üheksa protsendi võrra, kuid siiski tajus enda olukorda sellisena 62 protsenti üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest. See on Remmelga sõnul viimase 13 aasta madalaim näitaja, mille taga on eakate järjest pikem tööstaaž ning asjaolu, et keskmine vanaduspension on iga aastaga keskmisele sissetulekule lähemale liikunud.

Suhteline vaesus on aga tõusnud kuni 17-aastaste hulgas. Kui ülemöödunud aastal oli selles vanusegrupis 14 protsenti nii elavaid inimesi, siis mullu 16 protsenti.

Maakondadest on enim suhtelises vaesuses elavaid inimesi Ida-Virumaal, kus nii elab iga kolmas inimene. Enamikus maakondades suhtelise vaesuse määr siiski vähenes ning väikseim oli see mullu Hiiumaal (15 protsenti), aga ka Järva-, Harju- ja Raplamaal.

Absoluutses vaesuses elavate laste hulk pea kahekordistus

Absoluutne vaesus tähendab olukorda, kus inimene ei ole võimeline end ära elatama. Möödunud aastal oli absoluutse vaesuse piir 346 eurot kuus ning niisuguste inimeste hulk kasvas võrreldes 2023. aastaga umbes 8000 võrra. Eelmisel aastal elas absoluutses vaesuses 44 400 inimest. 

"Kolm aastat tagasi toimunud hüppeline hinnatõus tõi kaasa ka absoluutse vaesuse kasvu. Viimastel aastatel on absoluutne vaesus püsinud suuresti samal tasemel," sõnas Remmelg

Ta lisas, et mullune absoluutse vaesuse protsent pole siiski harukordselt kõrge näitaja, sest 2016. aastal oli tase umbes samasugune.

Küll aga paistab silma, et absoluutses vaesuses olevate laste hulk on ligi kahekordistunud: 2023. aastal oli neid 2,4 protsenti, eelmisel aastal aga 4,5 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku poliitika juht Kati Nõlvak tõi välja, et toimetulekutoetust taotles mullu 28 000 inimest, ehkki absoluutses vaesuses elas 44 400 inimest, mis tähendab, et terve hulk inimesi, kes toetusele kvalifitseeruks, ei ole seda taotlenud. Ta soovitas neil, kes hädas, siiski kohaliku omavalitsusega ühendust võtta.

Leibkonna koosseisu arvestav sissetulek kasvas eelmisel aastal keskmiselt seitse protsenti ning protsentuaalselt sama palju kasvas ka sissetulek palgatööst. Sissetulek pensionidest kasvas 10 protsenti, kuid sissetulek lastetoetustest vähenes 17 protsenti.

Järjest on kasvanud omanditulust saadav sissetulek, mis moodustas eelmisel aastal ligi viis protsenti kogu sissetulekutest.

Ettenägematute kuludega jääb hätta üle kolmandiku elanikest

Eraldi mõõdab statistikaamet ka seda, kui palju on neid, kes tunnevad ilmajäetust ehk ei saa endale võimaldada paljusid selliseid asju, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks.

Muu hulgas on nende asjade seas näiteks õigel ajal üüri ja kommunaalkulude tasumine, piisavalt soe kodu, ettenägematud kulud, üle päeva liha või kala söömine, nädalane puhkusereis kodust eemal, auto omamine, läbikulunud riiete uutega asendamine, vähemalt kahe paari välisjalanõude omamine ja kulunud mööbli väljavahetamine.

Möödunud aastal oli ilmajäetuse määr Eestis 7,7 protsenti ning Remmelgas ütles, et see on kogu aeg kõikunud kuue-seitsme protsendi vahel.

"Kõige raskem on inimestel hakkama saada ettenägematute kuludega, mis on suuremad kui 807 eurot. 36 protsenti kõigist elanikest ei saa sellega hakkama," tõi ta välja.

Leibkondadest 26 protsenti ei saa endale korra aastas nädalast puhkust kodust eemal lubada, viiendik ei saa vajadusel mööblit välja vahetada ning 12 protsenti ei saa endale regulaarselt mõnd huviala lubada.

Ilmajäetus on suurim üksikvanemate hulgas – 19,1 protsenti sellel aastal ning 25 protsenti mullu. Vähem ilmajäetust kogevad tööealised ja paarid.

Eesti sotsiaaluuringus osales 4980 leibkonda.

Allikas: https://www.err.ee/