Meedikute väljaränne on tänu palgatõusudele varasemast kümme korda väiksem

Koppel rääkis arenguseire keskuse tervishoiu jätkusuutlikkuse raporti tutvustusel, et tervishoiukulud on viimase 15 aastaga kolmekordistunud ning võrreldes kümne aasta tagusega kahekordistunud. Üle 50 protsendi nende kulude kasvust on tekitanud tervishoiutöötajate palgatõus.

"See ei ole iseenesest halb, me tuleme küllaltki madalalt tasemelt," tõdes Koppel.

Ta rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et varasemalt arstide ja õdede küllaltki madalalt tasemelt oleme jõudnud olukorrani, kus nende keskmise palga suhe riigi keskmise palgaga on Euroopa Liidu keskmise hulgas.

"See pigem ennustab, et kiire palgatõus, mis on viimastel aastatel olnud, ilmselt sellise tempoga ei jätku," tõdes Koppel.

Ta lisas, et tänu palgatõusule on tervishoiutöötajate väljaränne kümme korda vähenenud: aastal 2012 lahkus Eestist aastas umbes 400 arsti ja õde, nüüd aga vaid 40 ringis.

Koppeli sõnul on sellest hoolimata tervishoius töötajaist senini puudus ja vahendid, mis motiveerivad inimesi sinna tööle tulema, on head. Arstide ja õdede kadu on jäänud järjest väiksemaks.

"Osa kaovad loomulikult ära, me näeme ülekoormust, eriti avaliku sektori tervishoiutöötajate seas, see on tõepoolest tekkinud. Läbipõlemine, ületunnid, mis, tõsi, toob kaasa suurema töötasu, aga eks ta ole natuke peletav ka," rääkis ekspert.

Koppel lisas, et mõju võib olla ka põlvkondlikul erinevusel, sest nooremad inimesed ei taha enam varem tavalise ülepinge ehk 1,4 või 1,5 koormusega töötada.

"Fakt on see, et kõikides Euroopa riikides on tervishoiutöötajaid puudu. 20 Euroopa riigis on puudu arstidest, 19 õdedest ja see puudujääk suureneb. Küsimus ongi, kuidas me veel seda puudujääki kompenseerime. Me võime neid päris palju koolitada, aga koolitusmahud üksinda ei vasta nõudlusele, siis ongi vaja leida targad vahendid, kuidas sinna raha juurde leida," tõdes Koppel.

Allikas: https://www.err.ee/