Eestis ostmine kahanes, terves Euroopa Liidus aga kasvas
EKI toidukorv kallines ligi 10 protsenti, poodide käibed kasvasid aga oluliselt vähem
Toidukaupade käibemaksulangetus võiks olukorda parandada
Eurostati avaldatud toidu, jookide ja tubaka jaemüügiandmete järgi kukkus Eesti Euroopa Liidu riikide seas tänavuse ja mulluse septembrikuu võrdluses viimaseks, vähem ja odavama toidukraami ostmist kinnitavad ka toidupoeketid.
Eurostat avaldas möödunud nädalal andmed, mille järgi suurenes 2025. aasta septembris toidu, jookide ja tubaka jaemüügi mahuindeks Euroopa Liidus tervikuna võrreldes 2024. aasta sama kuuga 0,5 protsenti. Euroalal suurenes maht ühe protsendi võrra.
25-st ELi riigist, mille kohta on andmed kättesaadavad, registreeriti müügimahu kasv 15 riigis. Kõige rohkem kasvas kaupade ost Küprosel (10,4 protsenti), teistes riikides mõni protsent. Müügimaht langes kõige rohkem Eestis – 4,8 protsenti.
Toidu, jookide ja tubaka jaemüügi mahuindeksi muutus Euroopa Liidu riikides 2024 sept vs 2025 sept.Foto: Eurostat
«Maksu- ja hinnatõusude tõttu ei jaksa meie inimesed enam senises koguses toitu osta, oleme taas ühe musta edetabeli tipus,» kommenteeris Eurostati tabelit Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. «Toidu ostmisel allahindluste jahtimine ja toodete asendamine odavamate alternatiividega on juba aastaid kestev igapäevane võte kulude kokkuhoiuks.»
Ligi pooled inimestest jahivad allahindlusi
Möödunud kevadel avaldas Rimi enda tellitud ja Norstati läbi viidud uuringu tulemused, mille kohaselt on oranži kleebisega ehk peagi lõppeva säilivusajaga tooteid viimase aastaga ostnud ligi 45 protsenti Eesti elanikest.
Allahindluste jahtimist, odavamate toodete valimist ja ökokaubast järjest enam loobumist just rahapuudusel on oma klientide seas täheldanud ka mitmed teised poeketid.
Eesti konjunktuuriinstituudi arvutatav toidukorv kallines aastases võrdluses (septembrikuude omas) peaaegu kümme protsenti. Enamuses suurematest toidukaupluste kettidest hinnatõusuga samasuurt käibe kasvu ei tulnud (vt tabel).
Raudsepp: langus kestab juba 3,5 aastat
«Toidukaupade jaemüügimahu langus kestab meil 2022. aasta teisest kvartalist alates – juba kolm ja pool aastat!» märkis Raudsepp. «See tendents on väga murettekitav ja näitab selgelt meie inimeste ostuvõime langust. Väited, nagu eestlased pole kunagi nii hästi elanud, ei vasta tõele. SKT elaniku kohta ostujõu pariteedis on olnud meil langev juba aastaid, oleme Leedu endast mööda lasknud ja Läti oluliselt lähemale.»
Kõik naaberriigid on tema sõnul otsinud leevendust hindade tõusule ja püüdnud parandada inimeste kindlustunnet ja toimetulekut, kehtestades toiduainetele erandeid käibemaksumäära osas ja jagades maksukoormust pankadega nn pangamaksu kehtestades.
«Meil on internetikasiinodele maksulangetuse andmine ja samal ajal toidu käibemaksumäära erandi arutamisest keeldumine ennekõike küüniline oma rahva suhtes,» hindas Raudsepp. «Näiteks Läti plaan oli vastupidine – langetada käibemaksu määra toiduainetel ja tõsta makse pahedelt.»
Mõjuvad ka globaalsed tegurid
«Vaieldamatult oleme olnud mõjutatud globaalsetest teguritest, Venemaa kasvav agressiivsus on avaldanud meile majanduslikku mõju,» nentis Raudsepp. «Need mõjud avalduvad aga kogu regioonis sarnasel moel.» Naaberriikidega võrreldes kehvemas seisus peab ta Eesti maksupoliitilisi otsuseid.
«Mistahes majanduse käekäiku iseloomustavaid näitajaid ei peaks me võrdlema vaid iseenda omadega. Et mõõta tegelikku progressi, peame neid võrdlema oma naabritega, kes on mõjutatud sarnastest asjaoludest ja lahendavad samu probleeme (nt kaitsevõime tugevdamine), nagu meiegi,» arutles Raudsepp.
Lahenduseks võiks olla toidu käibemaksulangetus
Norstati poolt oktoobri lõpus läbi viidud uuringu kohaselt oli 64 protsenti inimestest täiesti nõus või pigem nõus, et kui toidukaupade käibemaksu langetataks, jõuaks see hinnalangetusena tarbijateni.
«Valitsus võiks koos oma rahvaga ka optimismi üles näidata ja otsida viise ning eri osapoolte vahel kokkuleppeid, et toidukaupade käibemaksulangetus saaks aset leida,» pakkus Raudsepp. «Vajalik on see kahel põhjusel: inimeste parem toimetulek (toiduainete hinnad kallinevad endiselt ja maksuküüru kaotamine madalama sissetulekutega inimestele abiks ei saa olema) ja toidusektori elavdamine.»
Raudsepp heitis ette, et toiduainete käibemaksulangetuse asemel plaanib valitsus muuta statistikat toidukaupade hinnataseme allatoomise eesmärgil. «Poes hinnad sellest muidugi ei muutu. Korraks näeme petlikult väiksemat tõusu või isegi langust ja siis jätkub tõus endisel viisil,» hindas ta.
17.11.2025
