Jaanus Tanne: patsiendid pöörduvad kindlustuse poole üha julgemalt

SA Tartu Kiirabi juht ja Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige dr Lauri Kõrgvee avaldas hiljuti arvamust, et patsiendikindlustuse süsteem ei toimivat: "Patsiendid ei ole kaitstud paremini kui varem, tervishoiuteenuse osutajad maksavad rohkem ja kindlustusandja võtab riski, mida ta sisuliselt ei mõista." Ants Nõmper ja Paul Kaasik arutlesid koguni selle üle, kellele on patsiendikindlustuse süsteem üleüldse kasulik.

PZU Kindlustus ei ole patsiendikindlustuse süsteemi väljatöötaja, küll aga on olnud esimene kindlustusandja, kes on riigi loodud terviseteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi sees ja seadust järgides kindlustustoodet pakkunud. Konkurentsi ei ole seni tekkinud, kuna uue ja niivõrd keerulise kindlustustoote arendamine on väga ressursimahukas, kahjudest teatamise periood on pikk ning toote tulemust kasumlikkuse seisukohalt saab hinnata alles kolme-nelja aasta pärast.

Väga tõenäoliselt ei jää me siiski enam kauaks ainsaks kindlustusandjaks ja tervitame võrdsetel alustel konkurentsi.

Just nimelt riskide hindamine on kindlustusandja peamine ülesanne ja ekspertvaldkond. Eesti tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikku vastutuskindlust pakkuma hakates arvestasime väga sarnase tasemega meditsiinisüsteemi ja kultuurilt lähedase riigi pikaajalise kogemusega.

Soomes esitasid patsiendid 2024. aastal üle 9300 kahjuteate, neist umbes 28 protsenti said kasvõi osaliselt positiivse otsuse. Arvestades, et Eesti on umbes neli korda väiksem, siis prognoosime, et Eestis suureneb lähiaastatel üsna kiiresti ka kahjuteadete arv, mis stabiliseerub ilmselt 2000 ringis. Soome pikk kogemus viitab sellelegi, et tõenäoliselt on iga neljas kahjujuhtum selline, mille puhul tehakse patsiendile ka väljamakse.

Norm on olnud 200 patsienti aastas

Tegemaks kindlaks, kas kahjust kujuneks kindlustusjuhtum, tuleb teha hulk tööd, selgitada välja kahju suurus, selle tekkimise asjaolud, õiguslikud aspektid jne. Selle töö maht on kindlustusliigiti erinev.

Lihtsamate kindlustusliikide kahjude korral on peamisteks aspektideks tuvastada vaid kahjustatud vara väärtus ning selle kahjustamise ulatus. Keerulistemas liikides, näiteks vastutuskindlustuses, tuleb selgitada välja oluliselt rohkem aspekte: millal kahju tekitati, kelle poolt see tekitati, kellele tekitati, millal kahjust teada saadi, milline on poolte vaheline võlaõiguslik suhe, milline on teo objektiivne koosseis, kas esineb õigusvastasus, süü, vastutus jne.

Üks keerulisem liik ongi just tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus, mille puhul on vaja lisaks eelnevale välja selgitada seegi, kas tegemist oli välditava raviveaga või mitte ning milline oli tekkinud mõõdetav kahju patsiendile.

Kui varem sai patsient pöörduda sellise kaebusega sotsiaalministeeriumi juures tegutsenud komisjoni poole (aastas tegi nii umbes 200 patsienti), siis pärast kohustusliku kindlustuse kehtestamist on see teenus osa kindlustusandja kahjude käsitlemise protsessist. Tegemist on väga keerulise ja ressursse nõudva protsessiga, millesse on kaasatud ka välised (meditsiini)eksperdid. Kõik selleks, et otsused oleksid õiged ja õiglased ning ravivigade käsitlus toimuks tipptasemel.

Patsient võidab sellest protsessist mitmel moel. Kui leitakse, et tegemist oli raviveaga, mis olnuks tavapärast hoolsust rakendades välditav, aga hoopis põhjustas patsiendile mõõdetavat kahju, on patsient õigustatud sama seadusejärgset hüvitist. Oma töös oleme näinud, et patsientidele on väga oluline saada selgust nendega juhtunus ka siis, kui see pole vastutuskindlustuse alt hüvitatav.

Erakorraline arstiabi on esirinnas

Oktoobri keskpaigaks oli kindlustusele esitatud kokku 424 patsientide kahjuteadet ja prognoosime, et aasta lõpuks suureneb see vähemalt 500-ni. Seda on üle kahe korra rohkem, kui esitati taotlusi varem sotsiaalministeeriumi juures tegutsevale komisjonile.

Lisaks tuleb arvestada, et see on alles patsiendikindlustuse süsteemi esimene paikaloksumise aasta. Patsientide teadlikkus on üha parem, aga selge on seegi, et praegu esitatakse kahjuteateid veel selle aasta alguse kohta, kuid seadus annab õiguse kahjuteateid esitada koguni kümne aasta jooksul ravivigade ilmnemisest.

Teiste riikide kogemus näitab, et 80 protsenti kahjuteadetest esitatakse kolmandal aastal peale ravivea ilmnemist. Tegelikult on õige süsteemile esimene põhjalikum tagasivaade teha alles kolme-nelja aasta pärast.

Dr Kõrgvee ütleb, et tema hinnangul ei võida aga patsiendid süsteemist midagi, kuna viimastel aastatel on Tartu Kiirabiga seoses pöördumisi teinud kõigest kaks patsienti aastas. Patsientide seniseid kahjuteateid valdkonniti jaotades selgub, et koguni viiendik teadete koguarvust on esitatud seni just erakorralise meditsiini kohta. Tegijal juhtub nii mõndagi ja kvaliteetse kahjukäsitluse abiga on siiski patsientidel rohkem tuge kui varem.

Meie kahjukäsitlejad on praktikas näinud, kuidas patsientide jaoks on nendega juhtunus info ja selguse saamine väga oluline ja oodatud, et nendega juhtunust edasi liikuda. See ei ole üldse vähetähtis. Hüvitissummad, mida kindlustusel on õigus kannatanule määrata ja välja maksta, on seadusandja väga selgelt kirja pannud. Praeguseks ulatub suurim kannatanule arvestatud võimalik kahju üle 75 000 euro, lisaks on üle kolmekümne juhtumi, mille kahjusumma on üle 15 000 euro.

Kindlasti mõjutavad tervishoiuteenuse osutajate kindlustusmakseid juba hüvitatud ja ka tulevikus hüvitatavate kahjude summad ja nendega seotud käsitluskulud. Nüüdseks on meil ka esimese aasta kogemus selja taga. Lisaks peame arvestama, et kindlustusperioodi jooksul tehtud raviveast võidakse teatada alles aastate pärast, seaduse järgi kuni kümne aasta möödumisel ravivea tegemisest. Seda võimalust ei tohi ka tervishoiuteenuse osutaja alahinnata.

Allikas: https://www.err.ee/