PERH-i juht: arstid ja õed lähevad vähem Soome tööle, aga puudu on neid ikka

Tervisekassa reservid põlevad heleda leegiga ning prognoosid ütlevad, et samamoodi jätkates saavad reservid otsa kolme aastaga. Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu sõnas "Esimeses stuudios", et siiani oodatakse mingisugust kursimuutust, kuid praegu seda ei ole.

"Praegu ma küll ei oska öelda, et kas näeme kursimuutust või näeme väga selget plaani. Aastaid tagasi mitmed poliitikud ütlesid, et vaja on suurt pilti, aga seda suurt pilti me loomulikult veel siiamaani ootame," lausus Peedu.

PERH-i juht kinnitas ka, et regionaalhaigla arste ja õdesid rahanappuse korral vallandama ei hakata, vaid otsitakse mõni muu koht, kust kärpida.

"Sellist arvutust me kindlasti ei ole teinud, sest nagu on teada, siis meil on jätkuvalt Eestis arstide ja õdede puudus. Kui me peame midagi kärpima, siis tuleb neid lahendusi ilmselgelt mujalt otsida," ütles Peedu.

Eestis on tervishoiukulud on kümne aastaga kahekordistunud, aga vaatamata sellele, et tervishoidu antakse raha juurde, jääb sellest siiski puudu.

"Tervishoid ongi selline valdkond ja palgatõusude puhul on oluline küsimus omakorda selles, et kust alustati. Nagu arenguseire keskuse raporti koostaja mainis, siis tegelikult arstide ja õdede palgad, kui alles esimesed kollektiivlepped normaalsetes protsentides tulid, oli see start tegelikult väga madalalt. Kui me oleme ise natukene statistikat vaadanud, siis viimase kümne aasta jooksul on Eesti keskmine palk tõusnud umbes 45 protsenti. Arstide ja õdede kollektiivleppe järgi miinimumtasu on tõusnud 50 protsenti. Ega siin nüüd väga suurt vahet ei ole ja need palgad võivad ju Eesti elanikkonda natuke häirida või tekitavad küsimusi, aga ma arvan, et küsimus ei ole mitte tervishoiuvaldkonnas üksnes palkades, vaid küsimus on ka muus," selgitas PERH-i juht.

Statistikat vaadates on hea uudis see, et arstid ja õed ei lähe enam nii palju välismaale tööle, vaid soovivad jääda Eestisse. Siiski on erialaspetsialistidest tervishoiuvaldkonnas puudus.

"Ega Soomes või välismaal käimine ei ole iseenesest halb. Kui nad on mõned aastad ära, saavad selle kogemuse ja tulevad tagasi, siis see on igati positiivne Eesti tervishoiule ja selle arengule, aga jätkuvalt probleem meil on. Me otsime igapäevaselt endale juurde erakorralise meditsiini arstide. Meil võiks iga päev tulla tööle täiendav kiiritusravi-onkoloog ja nii edasi. Puudus meil on," ütles Peedu.

Praegu kasutusel olev mahupõhine rahastusmudel tähendab aga seda, et mida rohkem inimesi ravitakse, seda rohkem raha teenitakse. Peedu selgitas, et nende piiranguks on siiski ravi rahastamise leping.

"Me saame vastava ravijuhtude arvu, saame ravijuhu keskmise maksumuse teada ja selle järgi saame vastuvõttusid avada ja ka operatsioone planeerida," sõnas PERH-i juht.

Sellise süsteemiga ei ole aga lootust, et tervishoius raha üle jääks.

"Selle ilus vastus on tegelikult tulemuspõhine rahastamine. See nimetus minu jaoks ennekõike kätkeb endas kvaliteeti. See tähendabki seda, et me Eesti meditsiinis, Eesti tervishoius peame järjest rohkem vaatama kvaliteedile otsa, aga üks suur küsimärk on: kui Eesti riik, antud juhul siis tervisekassa, suudab aastas ehk teha ühe ravikvaliteedi auditi, siis ilmselgelt on natuke ennatlik arvata, et me suudame koheselt minna tulemuspõhise rahastuse peale," ütles Peedu.

Lisaks palgakomponendid tervishoiuteenuse hinnas ei vasta tegelikult sellele, milline see palgakasv on olnud viimastel aastatel, mis tähendab, et on teatud protseduurid, mida lihtsalt haigla peabki tegema rohkem, et palgakulu oleks tasutud, mis igakuiselt välja läheb.

"See kõik sõltub sellest, millist eriala vaatame. Meil on erialasid, mis on kulutõhusamad kui teised. On erialasid, millele me maksame iga aasta peale, sest me oleme näiteks PERH-ina kõrgem etapp ja me ei saa öelda, et seda eriala me ei taha ravi rahastamise lepingu puuduse või hinnastamise puudumise tõttu pakkuda. Me peame seda tegema," selgitas Peedu.

Millised need analüüsid on, et arstide ületunnid saaksid tasustatud, PERH-i juht otseselt ei avaldanud.

"Eks meil on väga hea analüütika taustal ja see võimaldabki meil erinevaid läbirääkimisi tervisekassaga pidada ja loomulikult on meedias ka räägitud, et tervisekassa soovib vaadata üle laborite ja näiteks ka radioloogia-alaseid hindasid. Võib-olla Eesti on natukene suundunud selles suunas, et me oleme uuringutesse uskuv rahvas. Kui küsida patsiendi käest, kas talle meeldib tema perearst või eriarst, siis antakse hinnang mõnikord selle kaudu, kui hästi sellel arstilt uuringut saab. See pole aga pikas perspektiivis lahendus," selgitas Peedu, lisades, et regionaalhaiglas hindavad radioloogid saatekirju.

"Kas iga saatekiri on põhjendatud, kas ta vastab ravijuhendile, olgu see Eesti või rahvusvaheline, sest ega iga uuring ei ole niisama lihtne patsiendi organismile. Sel aastal tuli välja näiteks üks teadusuuring, mis ütles, et kompuutertomograafi uuring võib tähendada, et viis protsenti uutest vähijuhtudest on just seetõttu, et liiga aktiivselt kasutatakse kompuutertomograafi uuringut. Loomulikult on see väga vajalik uuring, aga see on jällegi üks näide sellest, et me peame tegelikult valideerima seda, mida me teeme ja uurime;" lausus Peedu. 

Allikas: https://www.err.ee/