Mitmed haridusühendused ei toeta kvalifikatsioonita õpetajate palgamudelit

Erinevad haridusorganisatsioonid kutsuvad avalikus pöördumises riigikogu mitte toetama seadusemuudatusi, mis langetaksid enam kui kaks korda kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja minimaalset töötasu - praeguselt 1820 eurolt 886 eurole. Kvalifikatsioonita õpetajaid on Eesti koolides ligi neljandik ja sageli on need inimesed näiteks õpingute ajal töötavad üliõpilased või karjääripöörajad.

Nii Triin Noorkõiv mittetulundusühingust Alustavat Õpetajat Toetav Kool kui Eesti Õpetajate liidu juht Margit Timakov ütlesid, et mure algab loodud karjäärimudelist.

"Käesolev kavandatav põhikooli gümnaasiumiseaduse muudatus tooks siis sellise karjäärimudeli lauale, mis tegelikult ei ole motiveeriv ega selge, arusaadav üheselt nii neile õpetajatele, kes täna on juba pikka aega koolis töötanud ega ka neile, kes siis nagu alustavad," rääkis Timakov. "Lisaks see karjäärimudel tekitab väga-väga suurt segadust ja koolides, kohalikes omavalitsustes, ma arvan, et selle ulatust tegelikult lõpuni ei mõisteta."

Noorkõiv ütles, et õpetajate jätkusuutlikkust iseloomustavate näitajate järgi on väga paljud Eesti õpetajad, täpsemalt iga neljas, kas pensionieelsed või pensioniealised.

"Samuti on viimase aja uuringud toonud välja, kui paljud õpetajad kavatsevad lahkuda. Viimastel aastatel on pidevalt tõusnud kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaal, jõudes lausa veerandini kogu Eesti üldhariduskoolide õpetajaskonnast. Selles olukorras on kõige olulisem küsida, mida saame teha, et väärtustada õpetajate järelkasvu ja olemasolevate õpetajate jätkamist," ütles Noorkõiv.

"Kui vaatame karjäärimudelit, millega oleme täna jõudnud riigikokku ettepaneku korras, tekib sügav kahtlus, et see mudel ei aita nendele probleemidele lahendust leida," lisas ta.

Eesti Haridustöötajate Liidu juhi Reemo Voltri sõnul ei ole karjäärimudel ideaalne, kuid siiski vajalik samm edasi.

"Kui me näeme, et see piisavalt hästi ei tööta või ei ole siis need palgakoefitsiendid piisavalt atraktiivsed, siis seda saab edasi arendada, aga kindlasti selline karjäärimudel motiveerib õpetajaid ametisse jääma ja ka ennast arendama," ütles Voltri.

Eesti Lastevanemate Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit on aga siiski mures.

Õpilasesinduste liidu juht Karl Erik Kirss ütles, et kvalifikatsioonita õpetaja ei saa mitte kunagi saada kvalifikatsiooniga õpetajaks, kui ta ei sisene koolisüsteemi, mis toetaks tema arengut õpetajana. "Mitte tasustades õpetajaid võrdväärselt, siis mõne aasta lõikes me seisame olukorras, kus õpilastel ei olegi mitte kedagi klassi ees, et neid õpetamas ja sisuliselt lähenemegi taolisele kriisile."

Haridusministeeriumi haridusjuhtimise- ja õpetajapoliitika valdkonna juht Haana Zuba-Reinsalu ja riigikogu kultuurikomisjoni juht Liina Kersna ei pea muret põhjendatuks.

"See [muudatus] annab võimaluse koolijuhil uusi õpetajaid tööle võttes läbi rääkida," ütles Kersna. "Ma rõhutan, et riik maksab kõigi õpetajate eest jätkuvalt sama valemi alusel nagu praegu, et riik oma arvestustes ei arvesta seda, kas kellelgi on kvalifikatsioon või ei ole. Need otsustused jäävad koolijuhi tasandile ja koolijuhid mõistavad väga hästi, et meil on vaja neid õpetajaid ja kindlasti ei hakka keegi õpetajale seda riiklikku miinimumi pakkuma, sest et keegi ei oleks ka nõus selle raha eest seda rasket tööd tegema."

Haana Zuba-Reinsalu sõnul on muudatusettepaneku väljatöötamisele eelnenud väga palju arutelusid partneritega.

"Tõesti, karjäärimudel on seotud õpetaja palkade diferentseerimisega. Võib öelda, et alustaval astmel ehk see õpetaja, kes täna ei vasta veel kvalifikatsioonile, aga töötab juba koolis, siis eelnõu järgi me tahame sellele õpetajale toeks olla ning tagada talle turvatunde pikema tähtajaga töölepinguga, et ta saaks mitte ühe, vaid kuni kolme aasta jooksul omandada nõutava kvalifikatsiooni. Lisaks sellele on koolijuhtidel nüüd selge suunis õpetajaid toetada ja anda neile aega, et nad jõuaksid kvalifikatsioonini," ütles Zuba-Reinsalu.

Allikas: https://www.err.ee/