Katrin Sarap: paindliku tööaja kokkulepe ei asenda täistööajaga töölepingut

Vaid mõned tunnid pärast paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaluse vastuvõtmist töölepingu seadusesse levib arusaam, et tegemist on ajaloo halvima seadusemuudatusega. Kuuldavasti hakkavad tööandjad seda võimalust ära kasutama, töötajate tööaeg saab olema ebastabiilne ning sissetulek väheneb, muu hulgas ei saa enam teha ületunde jne.

Vastupidiselt levivale arvamusele korrastab paindliku tööaja kokkulepe olemasolevat tööturgu. Kui praegu on paindliku tööajaga sõlmitud erinevaid käsunduslepinguid, siis ei kohaldu sellele lepingule töölepingu seadus. Järelikult on töötajad jäänud ilma vastavatest sotsiaalsetest garantiidest. Miks selliseid lepinguid sõlmiti? Sellepärast, et tööd sooviv isik soovis teha tööd ebaregulaarselt ning nii palju, kui tal võimalik, ja saada selle eest tasu vastavalt tehtud tööle. Tööd andva äriühingu tegevus võimaldas sellise töö pakkumist, mis on ebaregulaarse iseloomuga. Mõlemad lepingu pooled said aru, et töölepingu seadus sellist paindlikkust ei võimalda.

Paindliku tööaja kokkulepe ei asenda täistööajaga töölepingut, vaid loob uue võimaluse

Paindliku tööaja kokkulepe on täiendus töölepingu seadusele. Tegemist on uue täiendava võimalusega. Töötaja ja tööandja saavad sõlmida käsunduslepingu asemel paindliku tööajaga töölepingu. See on töötaja jaoks soodsam, kuna töötajale kohalduvad kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused ja kohustused.

Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt peavad kokkulepitud töötunnid olema vähemalt kümme tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid ei tohi ületada täistööaega ehk 40 tundi nädalas. Seega on töötajal võimalik töötada garanteeritult kümme tundi nädalas ning lisaks lisatunde kuni 30 tundi nädalas.

Paindliku tööaja kokkuleppe saab sõlmida töötajaga, kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäär. Sõlmides sellise kokkuleppe saab töötaja arvestada töötasuga kümne tunni eest nädalas ning lisaks täiendava tasuga kuni 30 tunni eest nädalas. Seda olukorras, kus tööandjal on lisatunde pakkuda ja töötaja on nõus neid tegema. Töötajal on õigus lisatundide tegemisest keelduda.

Kelle huve teenib paindliku tööaja kokkulepe?

Paindliku tööaja kokkuleppest võidavad mõlemad pooled. Töötajad, kes on oma elukorraldusest sõltuvalt soovinud teha tööd, kuid ei ole saanud ennast iganädalaselt või igakuiselt siduda fikseeritud töötundidega, on seni sõlminud kas osalise tööajaga töölepingu või käsunduslepingu. Osalise tööajaga tööleping ei ole alati lahendus. Töötaja, kes soovib paindlikku töösuhet, ei suuda alati ette näha, kui palju vaba aega tal on töötamiseks nädalas või kuus. Jah, just nimelt vaba aega, sest paindlikku tööaega sooviva töötaja jaoks ei ole selline töötamise viis tavapäraselt põhitööks või tegevuseks ega peamiseks sissetuleku allikaks. Sellisel viisil soovib üldjuhul tööd teha tudeng hariduse omandamise kõrvalt või ka vanaduspensionil olev pensionär.

Kellele kindlasti ei sobi paindliku tööaja kokkulepe?

Paindliku tööaja kokkulepe ei sobi ja ei ole mõeldud neile töötajatele, kes soovivad töötada kindlaksmääratud iganädalase või igakuise tööajaga ja kuutöötasuga, mis ajas ei muutu. Olgu öeldud, et töölepingu seaduse muudatustega ei muudeta senist töölepingu sõlmimise korda ega võimalusi, vaid lisatakse juurde täiendav, seni puudunud võimalus.

Esiteks, tegemist on kokkuleppega, mitte tööandja ühepoolse korraldusega. Teiseks, töötaja või tööandja peab teisele poolele tegema vastava ettepaneku. Kolmandaks, mõlemad pooled peavad olema kokkuleppega nõus.

Tavapäraselt enne tööle asumist tutvub töötaja tööpakkumisega, sh pakutava tööajanormiga (osaline või täistööaeg) ning töötasuga. Kui töötaja on nõus pakutavaga, sõlmivad pooled töölepingu. Kui töötaja ei ole nõus, ei ole töötaja sunnitud töölepingut sõlmima.

Neljandaks, paindlik tööaja kokkuleppe sobib neile, kes ei soovi töötada iga nädal 40 tundi ega saada iga kuu kindlaksmääratud kuutöötasu. Viiendaks, selline kokkulepe sobib neile, kes soovivad töötada osalise koormusega, mis tagab neile sobiva sissetuleku, mis võib sõltuda lisatundide arvust.

Kuuendaks, paindlik tööaja kokkulepe oma olemuselt ei ole mõeldud põhitööks ega peamiseks sissetuleku allikas. Seitsmendaks, paindliku töötaja kokkulepe annab tööandjale võimaluse pakkuda paindlikku tööaega neile, kes seda soovivad.

Oleme naabritest kaheksa aastat maas

Alates 2017. aastast on Leedus võimalik sõlmida nn "nulltunni leping". Selline tööleping võimaldab tööle võtta töötajaid ilma kohustuseta pakkuda neile eelnevalt kokkulepitud minimaalset tööaega. Töötajad töötavad ainult tööandja nõudmisel ja neile makstakse tasu ainult tegelikult töötatud aja eest. Minimaalne töötundide arv on kaheksa tundi kuus. Töötajatele makstakse nende tundide eest ka siis, kui nad on tegelikult vähem töötanud. Tegemist on lepinguga, mille sõlmivad pooled vabatahtlikult andes endale aru selle tagajärgedest.

Kokkuvõtvalt, paindliku tööaja kokkulepe ei muuda olemasolevat kehtivat töölepingut. Selliseks kokkuleppeks on vaja nii töötaja kui tööandja nõusolekut. See ei ole ühepoolne otsus.

Allikas: https://www.err.ee/