Kuulus ökonomist Euroopa konkurentsivõimest: olukord on katastroofiline
27.11.2025
Soome päritolu majandusteadlane ja Nobeli majanduspreemia laureaat Bengt Holmström maalis Euroopa majanduse konkurentsivõimest tumeda pildi ja ütles, et olukord on katastroofiline. Ta kritiseeris teravalt EL-i bürokraatiat ning ütles, et probleemi keskmes on Brüsseli direktiivid.
Euroopas kasvab mure majanduse konkurentsivõime pärast. Mullu avaldas endine Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi raporti, mis keskendus Euroopa majanduse ja konkurentsivõime olukorra analüüsile globaalses konkurentsivõitluses.
Draghi tõstatas ka mure ettevõtetele pandud koormavate regulatsioonide pärast. Ka äriringkonnad leiavad üha enam, et EL kehtestab meeletus koguses regulatsioone, mis lõppude lõpuks pärsivad majanduse arengut.
Holmström soovib samuti, et EL-is oleks vähem bürokraatiat ja regulatsioone. Eelmisel nädalal avaldas ta koos ökonomistide Luis Garicano ja Nicolas Petitiga raporti, mis käsitleb Euroopa konkurentsivõimet.
Raporti koostajad leiavad, et EL-i liigsed regulatsioonid lämmatavad innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
"Ütleksin, et olukord Euroopas on katastroofiline," tõdes Holmström. Ta leiab, et probleemi keskmes on direktiivid.
Direktiivide eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, et muuta EL-i siseturu toimimine võimalikult sujuvaks. Direktiivid annavad liikmesriikidele ka vabaduse otsustada, kuidas neid riigisisese õiguse kohaselt rakendada.
Holmström tõi välja, et seetõttu on Euroopas ühe küsimuse käsitlemiseks 27 täiesti erinevat õiguslikku otsust. Ta eeldab, et direktiivid tekitavad seetõttu siseturul probleeme, selle asemel, et neid vähendada. Majandusteadlase sõnul on lahendus aga lihtne: direktiividest tuleb loobuda.
Holmströmi sõnul tuleks direktiivid asendada nii-öelda 28. õigussüsteemiga, mis oleks alternatiiv 27 liikmesriigi riigisisestele seadustele.
Holmström võrdles seda Schengeni alaga, kus liikmesriikidel on vabadus otsustada, kas liituda või mitte. Alternatiivse õigussüsteemi puhul teeks valiku ettevõte: kas järgida riigisisest õigust või valida ühine õigussüsteem.
Holmström ise vaatab praegust Euroopa majanduse olukorda pigem kõrvalseisja vaatenurgast. Ta on pikka aega elanud USA-s ning töötanud seal asuvates eliitülikoolides majandusprofessorina.
Holmström eeldab, et ameeriklaste lähenemine on majandusarengu alus.
"Kui keegi raha ei teeni, siis ei juhtu midagi," tõdes Holmström.
Allikas: https://www.err.ee/


