Oktoobri tööstustoodang vähenes 1,1 protsenti

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse toodang oktoobris teist kuud järjest.

"Oktoobris kasvas tööstustoodangu maht küll pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, kuid sektori kogumahu kahanemist põhjustasid eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete (3,1 protsenti), toiduainete (1,9 protsenti) ning elektriseadmete (6,8 protsenti) tootmise vähenemine. Väike kahanemine oli ka puidutöötlemises – 0,8 protsenti," lisas Bunder.

"Arvutite ja elektroonikaseadmete toodangu vähenemise taga on peamiselt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ehk 2024. aasta oktoobri suured tootmismahud. Toiduainete tootmise kahanemist tingis aga peamiselt lihatoodangu 3,8 protsenti ja kalatoodangu 6,9 protsenti vähenemine," selgitas Bunder.

Suurematest tegevusaladest suurenes metalltoodete (3,7 protsenti), ehitusmaterjalide (10,3 protsenti) ning mööblitootmine (9,9 protsenti).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta oktoobris 66,3 protsenti välisturule.

Võrreldes 2024. aasta oktoobriga jäi töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades pea samale tasemele, kahanedes 0,1 protsenti (kalendaarselt korrigeeritud andmetel).

"Välismaale müüsid Eesti tööstusettevõtted toodangut vähem kui mullu ning ekspordimaht kahanes 2,2 protsenti. Siseturu müük kasvas aga 3,9 protsenti," rääkis Bunder. 

Töötleva tööstuse tööstustoodangu mahu muutus võrreldes eelmise aasta vastava kuuga (tööpäevade arvuga korrigeeritud)

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti oktoobris võrreldes septembriga tööstuses kokku 2,4 protsenti ning töötlevas tööstuses üks protsent rohkem toodangut.

Energeetikas vähenes oktoobris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 8,4 protsenti, kuid soojuse tootmine kasvas 3,9 protsenti.

Analüütik: halvad uudised

"Et töötlev tööstus on endiselt Eesti suurim majandusharu, siis on tegemist halva uudisega riigi majanduse jaoks tervikuna," ütles SEB Panga analüütik Mihkel Nestor.

"Kuigi töötleva tööstuse tootmismahud on näidanud tänavu enamus kuudel kasvutrendi, siis ei ole olukord tervikuna kindlasti veel hea. Võrreldes kriiside-eelse 2019. aasta keskmisega on tootmismaht toonasest tasemest umbes viis protsenti madalam," lisas Nestor.

Veelgi suurem on mahajäävus tööstuse jaoks tippaastaks jäänud 2022. aastaga.

"Peamiselt on töötleva tööstuse mured olnud seotud kõrgete intressimäärade nõudlust pärssiva mõjuga Põhjamaades. Kuigi sealne ehitusturg näitab esimesi elavnemise märke, siis ei ole olulist pööret paremuse suunas ilmselt oodata ka 2026. aastast," ütles Nestor.

"Teisalt on keerulised ajad aidanud tööstusettevõtetel pöörata senisest rohkem tähelepanu tootmise efektiivsusele, mis peegeldub ka viimastest SKP numbritest, kus töötleva tööstuse tulemused näitasid olulist lisandväärtuse suurenemist," märkis ta.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et töötleva tööstuse toodang kahanes juba teist kuud järjest. Kui septembris oli langus aasta lõikes 0,7, siis oktoobris 1,4 protsenti.

"Töötlev tööstus moodustab kogu SKP lisandväärtusest 12,5 protsenti. See tähendab, et neljanda kvartali SKP kasv võib tulla tagasihoidlikum kui me võibolla algselt eeldasime. Kui kahe viimase kuuga mingit imet ei juhtu ja tööstussektor kasvule ei pööra," selgitas Eamets. "Murelikuks teeb ka see, et välisnõudlus ei ole nii kiiresti taastunud, kui me seda sooviksime."

Allikas: https://www.err.ee/