Ministeerium plaanib lubada Eestisse lisaks kvoodile kuni 2600 võõrtöölist aastas

Lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO Tallinna üksuses töötab üle 400 inimese 29 rahvusest. Seal töötab halli passi omanikke kui ka inimesi viieaastase töötamise elamisloaga, mida saab pikendada kümne aasta kaupa. Spetsialistide kohapealt ettevõttes probleemi ei ole.

Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots märkis, et ettevõte asutas oma kooli, kus koolitab Eesti kodanikke ise välja. Kuid uuringute järgi on Eestis igal aastal puudu üle 2000 töötaja, keda seal ei koolitata.

Eestis on sisserände piirarvuks umbes 1300 inimest aastas. Siseministeeriumis on valminud seaduseelnõu, mis lubaks lisaks kvoodile tuua Eestisse kuni 2600 inimest aastas. Kui üldtingimusena peaks võõrtöölisele maksma keskmist palka, siis nüüd saaks üheksa tööstusvaldkonda võimaluse maksta ka 80 protsenti keskmisest palgast.

Siseminister Igor Taro (E200) rõhutas, et ministeeriumi plaan ei tähenda, et Eestisse saaks tuua sisse odavat tööjõudu. "0,8 Eesti keskmist [palka] on ikkagi umbes kaks miinimumpalka ja see vastab adekvaatsele tasemele, mida oskustöölised üle Eesti saavad neis valdkondades, kuhu seda tööjõudu tarvis on," lausus ta.

Ka Magnetic MRO-s on lisaks spetsialistidele ikkagi vaja litsentseerimata odavamat tööjõudu. Ettevõtte tegevjuht Mäeots ütles, et Eestist neid inimesi ei leia.

"Ma arvan, et Eesti majandusele on hästi oluline, et me need inimesed tooksime sisse. Ma tahaksin rõhutada seda, et meie ei ole kedagi siia Eestisse n-ö koormaks toonud. Me toome ikkagi inimesi, kes töötavad käte ja peaga," sõnas Mäeots.

"Selline üldine arusaam, et me näeme selles midagi halba ja toome siia n-ö koormat Eesti maksumaksjale juurde – ma arvan, et see on väga kitsarinnaline," lisas ta.

Ametiühingute hinnangul pole aga ministeerium nende ettepanekutega arvestanud ja muudatused avavad tee odava tööjõu sissetoomisele.

Raudteelaste ametiühingu juht Oleg Tšubarov rõhutas, et ühissõidukijuhte on puudu. Kuigi noored oleksid sõitmisest huvitatud, ei tee nad seda praegu pakutava palga eest. "See tähendab, et peaksime vaatama peeglisse ja maksma normaalset palka. Seda tööjõudu on meil tööturul," lisas ta.

Allikas: https://www.err.ee/