13.12.2025Energeetikas on mitmeid universaalseid reegleid, mis on nii iseenesestmõistetavad, et nende vastu tegutsemise rumalus peaks olema igaühele arusaadav.
Esiteks, elektrivõrku ja -tootmisse tehtavad investeeringud on iga ühiskonna kontekstis suured ning sinna paigutatud kapital tuleb enamasti tagasi nii pika aja jooksul, et ilma riigi tagatiste või osaluseta need projektid ei sünni.
Teiseks, jaotus- ja põhivõrk on olemuselt loomulikud monopolid ning vajavad tsentraliseeritud juhtimist ja nende hinnakujundus peab olema avaliku kontrolli all. Tihti kehtib sama reegel ka tootmise puhul.
Kolmandaks, elektri tootmine ja tarbimine peavad olema iga sekund tasakaalus. Selle reegli dikteerivad füüsikaseadused ja meie soov, et elektrivarustus oleks püsiv. Tasakaalu saab tagada üksnes juhitavate tootmisvõimsustega, sest mittejuhitavad nagu tuule- ja päikeseenergia pakuvad reguleerimisvõimalust ainult ühes suunas.
Ometi on poliitikud ning ametnikud Eestis ja Euroopas neid lihtsaid põhimõtteid kangekaelselt ignoreerinud ning isegi naeruvääristanud. Välismaise näitena võib tuua Hispaania ülemaalise ränga elektrikatkestuse, mille põhjusena riigi poliitiline juhtkond mitte kuidagi ei soovinud tunnistada elektrivõrgu tasakaalust välja viimist taastuvenergia liiga suure osakaalu tõttu.
Rohepöörde tulemusena oleme nüüd seisus, kus maksumaksjate ja tarbijate kulul miljardite eurodega subsideeritud tuule- ja päikeseelektri tootmise kasv on suurendanud süsteemi tasakaalustamise keerukust piirini, kus 2028. aastal oleme sügavas kriisis.
Meil Eestis ilmus nädala alguses Eleringi varustuskindluse aruanne, mida riigile kuuluv elektri põhivõrgu ettevõte seaduse järgi süsteemioperaatorina peab kord aastas avaldama. Tegu on kõige olulisema vahetult siinset energiamajandust kirjeldava ja mõjutava dokumendiga, mille koostavad eksperdid parima teadmise alusel ning eeldatavasti sõltumatuna poliitilistest mõjutustest.
Tänavuse aruande algusest, peatükist "Süsteemi võimekuse mõiste ja selle tagamine" leiame joonise, mis kujutab kaalukausse. Ühel pool on tarbimine ja teisel pool tootmine, kaalude kohal on skaala, mille keskpaigas Eestis kasutatava voolusageduse näitaja 50,0 hertsi. Joonise selgituseks on kaks lauset: "Elektrisüsteemis peavad tarbimine ja tootmine olema igal ajahetkel omavahel tasakaalus. Selleks, et seda tasakaalu majanduslikult ja keskkonnasäästlikult hoida, on vaja tekkivaid probleeme pikalt ette näha ja tegutseda, et elektrisüsteemis oleks tarbimise katmiseks tagatud piisavalt ressursse." Sisuliselt eespool mainitud reeglid lühidalt kokku võetuna, väikese lõivuga poliitikale.
Asi on niikaugel, et keerulisse aruandesse tuleb panna selline elementaarne joonis. Teisalt on tegu kõige ideoloogiavabama varustuskindluse aruandega viimase 10 aasta vältel. Taavi Veskimäe ja Timo Tatari aegne Elering avaldas selles ka ühemõtteliselt propagandistlikke väiteid kliima ja seda kaitsva rohepöörde kohta.
Rohepöörde tulemusena oleme nüüd seisus, kus maksumaksjate ja tarbijate kulul miljardite eurodega subsideeritud tuule- ja päikeseelektri tootmise kasv on suurendanud süsteemi tasakaalustamise keerukust piirini, kus 2028. aastal oleme sügavas kriisis. Tuled ei pruugi kõigil ja kogu aeg põleda, kui labaselt väljenduda. Peale selle on sõda Ukrainas reljeefselt selgeks teinud, et üksnes välisühenduste peale Eesti varustuskindlust ja majanduse konkurentsivõimet rajada ei saa.
Elering hangib nüüd erineval viisil juhitavaid võimsusi, et halvimat vältida. See ei juhtu turupõhiselt ja pole odav, aga vastupidine oleks kallim. Esimest korda ütleb põhivõrgu operaator aruandes välja, et tagada ei tule üksnes Eesti elektritarbimise tipukoormuse katmine (see oleks 1500 megavatti) juhitavate kohalike tootmisvõimsustega, vaid tulevikku vaadates peaks meil olema 1700 megavatti juhitavaid fossiilkütusel töötavaid elektrijaamu. See tähendab praeguste põlevkivijaamade käigust maha minekut arvestades 800-1000 megavati mahus uute jaamade rajamist 10 aastaga.
Sisuliselt ehitame nüüd 1200 megavatile taastuvenergia võimsustele Eesti elektrisüsteemi püsti hoidmiseks sama palju juhitavaid võimsusi vastu. Kurva naljana võiks öelda, et iga tuuliku kõrvale tuleb sama võimsusega gaasiturbiin, mis töötab siis, kui tuul ei puhu, ja mille kütus tuleb välismaalt importida.
Allikas: https://pohjarannik.postimees.ee/