Riik tahab tulemusnäitajaga suurendada kõrgharidusega noorte arvu

Ministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe ütles, et mida rohkem on kõrgkoolil tulevikus esmakordseid lõpetajaid, seda suurem on ka osakaal tulemusrahastusest.

"Soovime kõrgkoole suunata selle eesmärgi täitmisele, et meil oleks vähem erialase hariduseta inimesi. See tulemusnäitaja toetab haridusvaldkonna arengukava ühte võtmeindikaatoritest, kolmanda taseme haridusega 25-34-aastaste osakaal. 2035. aastaks on seatud siht, et 45 protsenti sellest eagrupist peaksid olema kõrgharidusega," ütles Raudmäe.

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik sõnas, et planeeritav uus tulemusnäitaja võiks küll suurendada kõrgharitud noorte osakaalu, kuid ülikoolid peaksid hakkama vastuvõttudes tegema siis eelistusi.

"Selle näitaja osakaal ei ole väga suur ja väga suur probleem see ei ole, aga kui ülikool asuks seda näitajat ellu viima selle näitaja enda pärast, siis peaks ülikool vastuvõtus tegema vanuselisi eelistusi ehk siis ea järgi diskrimineerima. Ütlema, et sa oled selles vanusegrupis, sa saad sisse esmajärjekorras, sina oled juba järgmises vanusegrupis, me sind ei eelista, sest meie tulemusnäitaja järgi on parem kui me sind ei võta - vot see ei ole hea tulemus sellel tulemusnäitajal," rääkis Viik.

Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu esimees Piret Viirpalu ütles, et kuigi statistika järgi on rakenduskõrgkoolides väga suur hulk just esmaõppijaid, siis seesuguse tulemusnäitaja lisandumine võib takistada ka karjääripöörajate ligipääsu haridusele. "Eriti võib-olla õpetajakoolitusse või tervishoiuõppekavadele rakenduskõrgkoolidesse, see hakkaks nüüd takistama nende ligipääsu kõrgharidusele," lausus Viirpalu.

Raudmäe sõnul kõrghariduse ligipääsetavus ohus pole. "Väga sageli inimene ei vaja teistkordset bakalaureuse või magistrikraadi. Võib-olla on olemas hoopis vastav täienduskoolitus või mikrokraadi õppe võimalus ehk täiskasvanud õppijale on neid õppimisvõimalusi rohkem," ütles Raudmäe.

Raudmäe lisas, et esialgse plaani järgi on uut tulemusnäitajat kavas rakendada 2027. aastast. "Olemegi seda tagasiside läbi vaatamas ning seejärel selgub ka, millise lahendusega me täpselt edasi läheme," sõnas ta.

Nii Viik kui Viirpalu leiavad aga, et kui on soov uut tulemusnäitajat ikkagi kasutusele võtta, tuleks see veel kord läbi mõelda.

"Ei karistaks kõrgkoole, kes avasüli ootavad karjääripöörajaid, sest neid on teatud valdkondadesse, teatud erialadele väga-väga vaja," ütles Viirpalu.

Allikas: https://www.err.ee/