Ettevõtete jaoks on koja hinnangul positiivseks sõnumiks see, et uuest aastast ei tule ettevõtete kasumimaksu. Lisaks jääb nii ettevõtete kui ka inimeste jaoks ära tulumaksutõus ning inimeste jaoks kaob maksuküür. Samas lisandub elektriarvele kaks uut kulurida.
Mis mõjutab uuel aastal rahakotti?
29.12.2025
Uue aasta esimesel päeval jõustub rohkem kui 200 õigusakti, millest olulisemate kohta koostas kaubandus-tööstuskoda ülevaate.
Ettevõtete kasumimaksu ei tule. Kui algselt pidi 1. jaanuaril jõustuma julgeolekumaksu osana ettevõtete kasumimaks, mille suurus oleks olnud 2 protsenti ettevõtte kasumist, siis selle aasta juunis loobus riigikogu ettevõtete kasumimaksu kehtestamisest. Koda oli juba eelmisel aastal selle maksu kehtestamise osas väga kriitiline.
Tulumaks on jätkuvalt 22 protsenti. Riigikogu võttis detsembri alguses vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt jääb ära järgmisesse aastasse kavandatud tulumaksutõus 22 protsendilt 24-le. Koda on varasemalt korduvalt rõhutanud, et maksutõusust loobumine aitab kaasa majanduse elavdamisele ja parandab ettevõtluskeskkonna stabiilsust.
Elektrile lisandub kaks uut tasu. Uuest aastast tuleb elektritarbijatel maksta varustuskindluse tasu, mida elektrituruseadus nimetab saartalitlusvõime tagamise teenuse kuluks. Tasu suurus on 7,58 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,00758 eurot kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Elektritarbijate kulu on kokku 59,5 miljonit eurot aastas. Uus tasu lisandub võrguteenusearvele. Selle tasu eest tagatakse, et Eestis on piisavalt juhitavaid elektrijaamu, et ka keerulistes oludes oleks Eestis piisavalt elektrit.
Uue aasta algusest lisandub elektriarvele ka tasakaalustamisvõimsuse kulu. Seda peavad maksma nii elektritootjad kui ka -tarbijad. Tasu suurus on nii tootmisele kui tarbimisele 3,73 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,00373 eurot kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Selle tasu eest kaetakse sagedusreservide hankimise kulud, millega hoitakse elektri tarbimine ja tootmine igal hetkel tasakaalus. Esialgu oleksid pidanud tarbijad ja tootjad maksma seda tasu juba alates selle aasta 1. veebruarist, kuid koja ja teiste organisatsioonide ettepanekul otsustati, et 2025. aastal katab need kulud Elering ülekoormustasust.
Algavast aastast kaob eraisikute maksuküür ning kehtima hakkab ühtne tulumaksuvaba miinimum 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Kui inimese töötasu on näiteks 2100 eurot kuus või suurem ja ta kasutab tulumaksuvabastust maksimaalses ulatuses, siis saab töötaja uuest aastast iga kuu 154 eurot rohkem kätte kui seni. Selleks et töötaja saaks kasutada tulumaksuvaba miinimumi täies ulatuses, tuleb töötajal esitada vastav avaldus oma tööandjale. Kui töötaja töötab mitme tööandja juures, siis võib töötaja esitada avalduse ainult ühele tööandjale.
Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu on uuest aastast 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas.
Uuest aastast hakkab lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel kehtima nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. See tähendab, et välismaalasi ei saa enam palgata näiteks filiaalid, kes pole kantud Eesti äriregistrisse. Eesti äriregistrisse kandmise nõue ei kehti, kui välismaalase tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik. Mõnes teises riigis asuv tööandja saab kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega.
Alates 1. jaanuarist peab tööandjal, kelle juures töötamiseks taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba, olema vahetult enne elamisloataotluse esitamist olnud vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. Tööandjad saavad tegelikku majandustegevust tõendada mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, näiteks lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudeklaratsioonid.
Renditöö vahendajate jaoks on positiivseks muudatuseks see, et 1. jaanuarist kaob nõue, et renditöö vahendajal peab välismaalase palkamiseks olema tagatis, mille suurus on vähemalt välismaalase ühe kuu töötasu. Tagatise nõue asendub nõudega, et enne välismaalase palkamist peab renditöö vahendajal olema vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
Uuest aastast pikeneb ka tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaeg praeguselt kahelt kuult 90 päevani.
1. jaanuaril tõuseb õlle, veini ja ka muu alkoholi aktsiis 10 protsenti. Sama palju tõuseb uuest aastast ka sigarettide, sigarite, sigarillode, suitsetamistubaka ning tubakavedeliku aktsiis.
Osade kütuste – näiteks bensiini, diisli ja maagaasi – ning elektrienergia aktsiis tõusevad 2026. aasta 1. maist.
Küberturvalisuse seaduse muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle NIS2-direktiiv, mille tulemusena laieneb oluliselt ettevõtete ring, kellel tuleb hakata täitma rangeid küberturvalisuse nõudeid.
Näiteks hakkavad muudatused puudutama lennuettevõtjaid, raudteesektorit, elektriettevõtjaid, kaugkütte pakkujaid, sadama pidajaid, krediidiasutusi, pilvandmetöötlusteenuse osutajaid, postiteenuse osutajaid, jäätmekäitlusettevõtteid ja haiglaid, aga ka teatud toidukäitlemisettevõtteid, kes vastavad kindlatele suuruskriteeriumidele.
Küberturvalisuse seaduse subjektid peavad regulaarselt hindama oma küberturvalisuse riske ja võtma kasutusele vastavaid kaitsemeetmeid riskide leevendamiseks. Lisaks tuleb arendada küberintsidentide tuvastamise ja neile reageerimise võimekust, rakendada vajalikke meetmeid tundlike andmete kaitseks ja korraldada regulaarseid koolitusi küberturvalisuse teemal nii töötajatele kui ka ettevõtte juhtidele.
Kui seni on tulnud küberturvalisuse meetmeid erasektoris üldjuhul rakendada konkreetse teenuse või tegevuse suhtes, siis edaspidi tuleb neid meetmeid rakendada kogu organisatsiooni suhtes. Näiteks võib tööstusettevõte muutuda küberturvalisuse seaduse subjektiks üksnes seetõttu, et ta osutab kõrvaltegevusena väikemahulist pilveteenust.
Nii uutele kui ka juba olemasolevatele küberturvalisuse seaduse subjektidele on ette nähtud kolmeaastane üleminekuperiood, mille jooksul peavad nad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima. Kuigi seaduse muudatused plaanitakse jõustada 1. jaanuaril ja näiteks subjektidele tekib kohustus teatada riigi infosüsteemi ametile (RIA) oma tegevuse andmed kolme kuu jooksul pärast seda, on nõuete täielikuks rakendamiseks aega kuni 2029. aasta alguseni.
Uuest aastast on maamaksu tõusu piirmäär 10–100 protsenti. Seega saab iga omavalitsus otsustada, kas maamaksu aastase suurenemise maksimaalne piirmäär on näiteks 10, 50 või 100 protsenti. Sel aastal oli maamaksu tõusu piirmäär igas omavalitsuses 50 protsenti. Kaubandus-tööstuskoda seisis küll selle eest, et maamaksu tõusu piirmäär oleks jätkuvalt 10 protsenti, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on järgmisest aastast 886 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu senise 270,6 euro asemel vähemalt 292,38 eurot kuus. Muudatus puudutab tööandjaid, kelle töötajad töötavad osalise koormusega ja kelle töötasu jääb alla 886 euro kuus.
Ajutise töövõimetuse hüvitisele rakendub ülempiir. Alates 1. jaanuarist rakendub tervisekassa poolt inimesele makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir, mille suuruseks saab 126,87 eurot. Seni ei näinud seadus ülempiiri ette.
Samuti jõustub muudatus, mis võimaldab tööandjatel ja FIE-del sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe. Siiski tuleb arvestada, et vabatahtlik töövõimetushüvitis ei tohi koos makstava haigushüvitisega ületada töötaja keskmist töötasu.
Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäär ei suurene. Kui algselt pidi ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäär tõusma uuest aastast seniselt 20 protsendilt 22-le, siis riigikogu otsustas detsembris maksutõusu ära jätta. Seega on ka edaspidi ettevõtlustulu maksumäär 20 protsenti ettevõtluskontole laekunud summast.
Sisserändekvoot väheneb. Eeloleva aasta sisserände piirarv on 1292, mis on kuue võrra väiksem kui tänavu. See on maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab hetkel kehtestada.
Tõuseb riigilõiv riigihangete vaidlustuskomisjoni pöördumiseks. Muudatustega tõstetakse riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise riigilõiv 640 eurolt 1280 eurole, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, ning 1280 eurolt 2560 eurole, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Varasemad riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad kehtisid aastast 2007, mil riigihangete vaidlustuskomisjon loodi.
Uuest aastat saavad vabatahtliku ravikindlustusega liituda ka inimesed, kes on Eesti alalised elanikud või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed, sõltumata varasematest kindlustusperioodidest või varem makstud sotsiaalmaksust. Lisaks on edaspidi võimalik sõlmida vabatahtlikku ravikindlustuse lepingut kolmandate isikute eest. Hetkel puuduvad sellised võimalused.
Väheneb väikebusside mootorsõidukimaks. Uuest aastast maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduki maksumääraga need M-kategooria mootorsõidukid, millel on üle seitsme istekoha. See vähendab oluliselt sõiduauto kategoorias registreeritud kaheksa- ja üheksakohaliste väikebusside maksumäära.
Heiteta veoautode pealt tuleb alates 1. jaanuarist maksta teekasutustasu. Tasu on kuni 75 protsenti väiksem võrreldes EURO 0-heitgaasiklassi kuuluva veoautoga. Näiteks heiteta veoautol, mille täismass on üle 12 tonni, on aastane teekasutustasu kuni 500 eurot; EURO 0-II-heitklassi kuuluval veoautol aga kuni 2000 eurot. Seni on heiteta veoautod olnud teekasutustasu maksmisest vabastatud. Heiteta veoautod on sisepõlemismootorita raskeveokid või sellised sisepõlemismootoriga raskeveokid, mis paiskavad õhku vähem kui 1g CO2/kWh.
Töötuskindlustussüsteem muutub. Järgmisest aastast alates maksab töötukassa registreeritud töötule töö kaotuse korral kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist.
Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis on senine töötuskindlustushüvitis ning selle saamise tingimused ei muutu. Ka edaspidi saavad seda hüvitist inimesed, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud viimase kolme aasta jooksul ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Esimesel sajal päeval on hüvitis 60 protsenti ja seejärel 40 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Kui inimesel ei teki õigust eelnevast sissetulekust sõltuvale hüvitisele, maksab töötukassa edaspidi kindlustatule baasmääras töötuskindlustushüvitist. See asendab senist töötutoetust. Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud kolme aasta jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva, mida pikendatakse 60 kalendripäeva võrra, kui olukord tööturul on keeruline, ning hüvitise suurus on kõigile sama ehk 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast. Järgmiselt aastal on hüvitise suurus 374,50 eurot kuus.
Allikas: https://60pluss.postimees.ee/