Statistikaamet muudab hindade arvestamise metoodikat

Kui seni tõid hinnainfo statistikutele inimesed, kes käisid poodide hindu nii-öelda kogumas, siis sellest aastast edastavad poeketid statistikaametile oma kassaandmeid.

"Varasemalt traditsioonilise hinnakorje puhul ei ole rahvusvahelise metoodika järgi kasutatud kliendikaardi soodustusi, sest on keeruline hinnata, kui suurele osale rahvastikust need kehtivad, aga müügiandmete puhul see probleem kaob ära. Varem oleme arvestanud ka soodustusi, mis kehtivad kõikidele klientidele, aga nüüd saame arvestama hakata ka kliendikaardi soodustusi," ütles statistikaameti tarbijahindade teenusejuht Lauri Veski.

Veski sõnul peaks poodide müügiandmete pealt arvutatud indeks näitama senisega võrreldes pisut väiksemat hinnatõusu.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ei usu siiski, et vahe saab olema kuigi suur.

"See suurusjärk ei saa olla väga suur. Kui räägime siin kogu odavama hinnaga müügimahust, siis see on kasvanud küll, aga see hinnaindeksit nii palju ei mõjuta, kui ehk oodatakse, kui toidukaubad on kallinenud 59 kuni 60 protsenti võrreldes koroonaeelse ajaga, et see tooks kvalitatiivse muutuse. Pigem on ta siis 55 või 60," ütles Uusküla.

Küll peaks uue metoodikaga saadud andmed olema täpsemad ja teiste riikidega paremini võrreldavad.

"See, et kasutada kaupluste tegelikke andmeid, on pikalt räägitud ja paljud Euroopa riigid on läinud üle sellele metoodikale ja kindlasti teeb see meie hinnaindeksi paremini võrreldavaks ülejäänud Euroopaga. Ja see on kriitika põhjus, et me ei saa üks-üheselt võrrelda ja peame arvestama, mis võib olla metoodika erinevuse mõju," lausus Uusküla.

Lenno Uusküla sõnul on hinnatõusu üle hinnatud ka elektri hinna arvestuses, kuna lähtuti vaid börsipakettide hinnast.

Allikas: https://www.err.ee/