EVEA juht: inimesed kasutavad haiguslehti puhkuse pikendamiseks

Tänavused aastalõpupühad langesid nädala sisse. Nii mõnigi inimene, kes jäi ilma loodetud vabadest päevadest pühade vahel, kasutas ettevõtjate hinnangul võimalust need päevad ikkagi vabaks teha haiguslehe abil.

Tervisekassa andmetel pea kahekordistus mõlema pühade nädala esmaspäeval haigus ja hoolduslehtede väljastamine. Näiteks jõulunädala esmaspäeval algatati ligi 2800 haiguslehte, päev hiljem jäi aga tõbiseks 1500 inimest.

"See on väga suur probleem ja see on probleem mitte ainult väikeste, vaid ka suurte ettevõtete vaates. Möödunud jõulude ajal oli see aktuaalne sellepärast, et pühad langesid nii kenasti, et see paar päeva "haiguslehel" olla andis töötajale päris pika puhkuse," ütles Eesti väike ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) juht Ille Nakurt-Murumaa.

EVEA juhi sõnul on probleem tõsisem firmades, kus inimesed töötavad graafiku alusel ja ettevõtjal ei ole väga palju mänguruumi vabade päevade andmisel. Ka on hakatud aina enam haiguslehti võtma tööandja survestamiseks.

"Mul on täna kahes ettevõttes sellised juhtumid, kus töötaja ütles, et ma võtan siis haiguslehe ja võttiski, sest tööandja ütles, et ma tahaksin, et sa vähemalt kolm korda nädalas büroos käiksid," lausus Nakurt-Murumaa.

Ettevõtja Evelin Liiva ütles oma kirjalikus vastuses, et näiteks Narva kandi inimesed ja nende lapsed on erakordselt "haiged" kaks korda aastas - jõulude ja jaanipäeva ajal. Kõikidest Eesti piirkondadest pärit töötajate puhul aga on väga levinud see lause: ma võtsin lapse lehe, sellega saab rohkem raha, kuigi haigeks on jäänud vanem ise.

Perearst Triinu-Mari Otsa sõnul võib töövõimetuslehe algatada ja lõpetada patsienti nägemata, kas telefonikõne või kirjaliku pöördumise peale.

"Meie usaldame oma patsiente ja on väga väga palju haigusi, kus ma ei saa tõestada ei ühegi analüüsiga ega peale vaadates ega katsudes, kas tal on päriselt see haigus," sõnas Ots.

Perearsti sõnul mõistab ta tööandjate muret, aga kui neil on mõne töötaja suhtes kahtlusi, siis soovitab ta pöörduda tervisekassa poole, kel on ainsana õigus kontrollida haiguslehe väljastamise põhjendatust.

"Kuidas saab tervisekassa seda teha, kui inimesele on töövõimetusleht antud välja telefoni teel ja telefoni teel ka lõpetatud? Kuidas ta siis tõestab nädal aega hiljem, et ta oli haige? Tervisekassa usaldusarstid vaatavad dokumentatsiooni," rääkis Ots.

Tervisekassa poole on viimasel kahel aastal tööandjad pöördunud 159 korral palvega kontrollida töövõimetuslehe põhjendatust.

"Kontrollisime nende pöördumiste alusel 555 töövõimetuslehte ja nendest 134 väljastamine oli kas osaliselt või täielikult põhjendamatuks. Osaliselt tähendab, et töövõimetuslehe viimased päevad või alguspäevad ei olnud põhjendatud," ütles tervisekassa järelevalve teenusejuht Jelena Kont.

Sel juhul tuleb arstil tervisekassale tagasi maksta alusetult määratud töövõimetushüvitis, viimasel kahel aastal on tagasi nõutud ligi 53 000 eurot.

Allikas: https://www.err.ee/