Uuring: väikse pensioni korral plaanivad eestlased edasi töötada

Citadele panga uuring näitas, et väikse pensioni kõrval enamasti jätkatakse tööd või otsitakse lisasissetulekuid, kuid elukvaliteedis, nagu väiksemale elupinnale kolimine, pigem järeleandmisi teha ei taheta.

Küsitluse järgi püüaksid inimesed pensionieas rahalist puudujääki kõige tõenäolisemalt leevendada töö jätkamise või lisasissetuleku leidmisega. 46 protsenti vastanutest jätkaks palgatöö tegemist ning 45 protsenti otsiks osalise tööajaga tööd või teisi lisasissetulekuallikaid. Igapäevaste kulude märkimisväärset vähendamist kaaluks 28 protsenti ning 22 protsenti loobuks reisimisest, kultuuriüritustest ja meelelahutusest. Ainult 16 protsenti koliks väiksemasse või odavamasse koju.

Vastanutest 26 protsenti kasutaks varem kogunenud sääste. Perelt või sugulastelt rahalist abi küsiks 5 protsenti ning ravikulude vähendamist kaaluks 4 protsenti. 

Citadele Balti jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebase sõnul peegeldab tulemus laiemat mustrit, kus ebakindluse korral nähakse esimesena lahendusena töö jätkamist, mitte varakult tehtud finantsotsuste mõju.

„Kui peaaegu pool vastanutest ütleb, et ebapiisava pensioni korral jätkab ta palgatööd, siis see on selge signaal: paljude jaoks ei ole pensioniplaan täna veel päriselt läbi mõeldud. Eeldatakse, et vajadusel tehakse lihtsalt tööd kauem. Kuigi töötamine vanemas eas aitab hoida inimest aktiivsena, ei pruugi see praktikas alati olla realistlik. Tervis, tööturg ja töö iseloom seavad omad piirid,” ütles Rebane.

„Ravikulude vähendamise valik on siin eriti ebakindel koht, millele loota. Pensionieas just ravikulud ju üha suurenevad ja muutuvad järjest vajalikumaks,” märkis Rebane.

Selge vahe tuleb sisse ka inimeste vastustes, kellel on kõrgem haridustase ning sissetulek. Nemad loodavad märksa rohkem oma eelnevalt kogutud säästudele, kui palgatööl jätkamisele või lisasissetulekutele.

Citadele viis sama küsitluse läbi ka Lätis. Kui üldiselt olid vastused sarnased, siis olulisema tendentsina tuli välja see, et Eesti inimesed paistavad olevat rohkem valmis tegema järeleandmisi oma elukvaliteedis ning pigem tööd jätkama ei kipu. Eestlastest märkis 46 protsenti, et nemad jätkaks palgatöö tegemist ning 45 protsenti otsiks lisasissetulekut. Lätis olid vastavad numbrid 54 protsenti ja 49 protsenti.