Analüüsist selgus, milliste valdkondade töötajatel on kõrgeim vaimse kurnatuse risk
03.02.2026
Enam kui 50 000 töötervishoiuvisiidi andmetele tuginev analüüs kinnitab, et vaimse tervise riskid sõltuvad otseselt töö iseloomust ja keskkonnast. Eriti haavatavad on valdkonnad, kus töö on emotsionaalselt nõudlik, vastutusrikas, pideva vaimse pingega või kus oodatakse samaaegselt kõrget tulemuslikkust ja suurt paindlikkust.
Meliva vaimse tervise valdkonna juhi Anna Helena Ursula Malkovskaja sõnul annab Meliva töötervishoiuvisiitidel täidetud emotsionaalse enesetunde küsimustikul (EEK-2) põhinev kokkuvõte hea sektoripõhise ülevaate, millistes valdkondades on vaimsest tervisest tulenev töövõime vähenemine suuremaks väljakutseks.
Anna Helena Ursula Malkovskaja
Kõrgeim vaimse kurnatuse risk on kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (37,3% küsimustikule vastanud valdkonna töötajatest), kunsti, meelelahutuse ja vaba aja sektoris (35%) ning info ja side valdkonnas (34,6%). Samas ei jää vaimse kurnatuse sümptomite esinemise poolest väga palju maha ka hariduse (34%), halduse ja abitegevuste (31,3%) ning finants ja kindlustuse (32%) valdkonnad. Kõiki neid ühendavad intellektuaalselt nõudlik töö, pikk vaimne pingeseisund ja suur vastutus.
Meeleolulangusele ja suurenenud depressiooniriskile viitavad vastused koonduvad eriti selgelt tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonda (23%). Tegemist on sektoriga, kus emotsionaalne koormus, vastutus teiste inimeste heaolu eest ning krooniline ajasurve on igapäevased. Järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (17,3%) ning info ja side (17,2%).
Kõige enam kogevad uneprobleeme kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna (26,4%), hariduse (26,3%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (25,3%) töötajad. Need on alad, kus töö eeldab pidevat vaimset kohalolu, loomingulist pinget, otsustusvastutust või emotsionaalset kaasatust.
Malkovskaja hinnangul näitavad tulemused, et vaimse tervise riskid ei ole individuaalne nõrkus, vaid tihti töökeskkonna ja tööiseloomu loogiline tagajärg ning seetõttu tuleb eriti tähelepanelik olla tööandjatel valdkondades, kus töö on emotsionaalselt kurnav, vastutusrikas, pideva tulemussurve all ning seotud inimeste, teadmiste või avaliku tähelepanuga.
„Vaimse tervise toetamine töökohal algab proaktiivsest ennetustööst. Oluline on tuvastada stressiallikad varakult ning pakkuda töötajatele vajalikku paindlikkust ja ressursse. Kui tööandja ütleb selgelt, et me oleme oma inimeste seljataga ning näitab seda ka tegudega, tõstab see usaldust, vähendab stressi ning võimaldab meeskonnal pikaajaliselt produktiivne olla,“ selgitas Meliva vaimse tervise valdkonna juht.
Tulemused kinnitavad aga ka seda, et vaimse tervise riskid esinevad üle sektorite. Seetõttu on igasugune ennetav meede oluline, et võimaldada süstemaatiliselt märgata varajasi ohumärke, hinnata riske ning toetada töötajaid enne, kui vaimne kurnatus, ärevus või meeleolulangus hakkavad mõjutama töövõimet ja elukvaliteeti.
Alates 2024. aasta sügisest kogutud EEK-2 andmed näitavad, et üle valdkondade esineb kõige enam vaimsele kurnatusele (25,8% küsimustikku täitnud töötajatest) ja unehäiretele (19,8%) viitavaid sümptomeid. Pisut vähem esineb depressiooni (12,1%), üldist ärevus (11,7%) ja sotsiaalfoobiat (8,8%). Paanikahäirele ja agrofoobiale viitavaid sümptomeid esineb üle Eesti 2 protsendil EEK-2 vastanud inimestest.