Poliitikute sõnul on tarbijahinnaindeksi puudumine tõsine probleem

Jaanuarikuu tarbijahinnaindeksi (THI) andmete avaldamine on kaks korda edasi lükkunud ning neljapäeva hommikul selgus, et statistikaamet ei tea, millal andmed avaldamisküpseks saavad.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles esmaspäeval, et THI andmete viibimine ei ole tingitud üksnes sellest, et kasutusele on võetud uus metoodika, vaid lisaks tehakse protsessi käigus ringi ka kogu tarbijahinnaindeksi tootmine ja automatiseerimine.

Tarbijahinnaindeksit, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, kasutatakse pensionide, palkade ja elatusmiinimumi korrigeerimisel ning samuti kasutatakse seda osa pikaajaliste rendilepingute puhul.

Keldo rõhutas esmalt, et valitsus statistikaametit arvestuse metoodikat muutma survestanud ei ole.

"On hästi oluline märkida, et valitsus ei ole survestanud ega tohi survestada. Statistikaamet peab olema sõltumatu. Kindlasti valitsus ega ka vastutav minister pole midagi survestanud," ütles Keldo.

"Miks statistikaamet selle muutuse üldse ette võttis? Sellest oli pikalt räägitud, et tarbijahinnaindeks, mis mõjutab meie majandust, tarbijate käitumist ja kindlustunnet, ei olnud päris vastavuses sellega, mis reaalelus toimus. Oli elektrienergia hinna näide, kus börsihind on üks, aga kasutati universaalteenuse hinda. Iga muutus vajab harjumist, aga ma rõhutan nii kodaniku kui majandusministrina, et ma ka loodan, et statistikaamet saab võimalikult kiiresti oma mudelid ja tööprotsessid korda," lausus Keldo.

"Me kõik ootame tarbijahinnaindeksit, aga veelgi olulisem on, et see sisu oleks korrektne. Sellepärast, et tarbijahinnaindeks ei ole ainult üks number. Vaid see mõjutab majanduse käiku ja tarbijate arusaama, milline on üldine elukallidus. /.../ Ma saan aru ühiskondlikust survest, miks seda on vaja," ütles Keldo.

"Eesti Pank ja majanduseksperdid on rääkinud sellest, kas tarbijahinnaindeks on viimastel aastatel olnud reaalsusega kooskõlas. Sellest sõltub ka ju majanduskasvu number, nii struktuurse majanduskasvu kui ka reaalmajanduskasvu. Mõju on ikkagi niipalju suurem. Pigem võtta mõned päevad või nädalake rohkem aega. Aga see number ja metoodika peab olema võimalikult reaalelule lähedane ja korrektne," rõhutas ta.

Keldo usub, et statistikaamet tuleb tarbijahinnaindeksiga enne 1. aprillist toimuvat pensionide indekseerimist välja ning pensionide indekseerimisele see mõju ei avalda.

Taristuminister Kuldar Leis (RE) lisas, et tulevikus aitaks selliseid olukordi ära hoida see, kui antaks mingi tegevuse lõpuleviimiseks realistlikum tähtaeg.

"Võib-olla me olemegi olnud igasuguste muudatuste osas natuke liiga sinisilmsed. Teeme hästi kiiresti ära ja anname lubaduse, et selleks ajaks on valmis, aga tegelikult on hinnang olnud liiga optimistlik, et midagi muuta," sõnas Leis.

Reinsalu: oluline on tagada statistikaameti sõltumatus

Opositsioonilise Isamaa esimees Urmas Reinsalu tunneb aga statistikaameti sõltumatuse pärast suuremat muret. Ta ütles, et peab tarbijahinnaindeksi puudumist tõsiseks probleemiks, mis tekitab palju küsimusi.

"Kui me asetame olukorra laiemasse konteksti, siis Euroopa statistikamäärus, mis näeb ette Euroopa statistika kogumise põhimõtted ja millele peab ka Eestis riikliku statistika kogumine vastama, näeb ette statistika kogumisel sõltumatuse, sealhulgas ka poliitilistest või ametkondlikest mõjudest. Samas eelmisel aastal, ennekõike just maksutõusude mõju kontekstis hinnatõusudele, ma vaatasin tähelepanelikult, kui peaminister ja rahandusminister kritiseerisid resoluutselt vildakat ja valet statistikat Eestis, mis käsitleb hinnatõuse. Nüüd ongi siis uus statistiline hinnatõusude tuvastamise meetod rakendatud," kommenteeris Reinsalu.

"Ma lugesin murega esmaspäeval rahvusringhäälingust rahandusministri kommentaare selle kohta. Esiteks kordas ta üle, et varem koguti vildakat statistikat hinnatõusude kohta, mis tema hinnangu järgi hinnatõusu üle hindas. Teiseks, et Eesti on seda statistikat muutnud ja tema on selles olnud osaline, mis mulle jääb arusaamatuks, mis see õigupoolest tähendab – tema osalus seal statistika metoodika muutuses. Kolmandaks väljendas rahandusminister seisukohta, et Eesti on selles valdkonnas pioneer Euroopas, millest need erinevused tulevad. Neljandaks nentis rahandusminister, et statistikaamet tegeleb väikeste vigade tagaajamisega, mis kindlasti tekitab küsimusi, kui rahandusminister nii kursis on, et milles need väikesed vead õigupoolest seisnevad," rääkis Reinsalu.

"Laiemas kontekstis on meil ühiskonnas usaldusväärseks, tõenduspõhise poliitika jaoks väga oluline sõltumatu statistika, mis oleks ka võrreldav pikaajalise perspektiiviga minevikus, et metoodika muutused ei too kaasa võrdlusbaasi paigast nihkumist," märkis poliitik.

"Ma arvan, et on oluline tagada statistikaameti sõltumatus ja see praegune pika perioodiga edasilükkumine uuel metoodikal tekitab rea küsimärke, et milles see edasilükkumine seisneb, aga loomulikult ka selles, milles detailselt seisnevad need muudatused, mida on ellu rakendatud," lisas ta.

"Ja kindlasti me peame arvestama seda, et inflatsioon on aluseks ka mitmetele puhtobjektiivsetele ootustele, mis puudutavad muuhulgas näiteks riiklikku pensionimäära ja selle arvutamist," ütles Reinsalu veel.

"Ma ei mõtle seda, et meil riiklikku statistikaalust hinnatõusu kohta ei ole aprilliks, aga ma pean silmas, et niisugusel statistika muutusel on eeldatavalt mõju tegelikule hinnatõusu näitajale, mis omakorda muudab pensionide arvestust puht nominaalselt rahalises määras," täpsustas ta.

"Küsimus ongi selles, et ühiskonna jaoks on oluline detailselt mõista ja statistikaametil avada, mis elemente selle statistika arvutuses muudeti ja kuidas see mõjutab aegridades statistika ajalises horisondis võrreldavust," lõpetas Reinsalu.

Uibo: viivitus mõjutab otsustusprotsesside ajastust

Ka riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo peab praegust olukorda kahetsusväärseks.

"Praegune olukord on väga kahetsusväärne, sest tarbijahinnaindeks on üks riigi keskseid majandusnäitajaid ning selle õigeaegne ja usaldusväärne avaldamine on oluline nii pensionide, palkade kui ka riigi lepinguliste kohustuste indekseerimisel. Kui andmete avaldamine viibib ja selle tähtaeg on ebamäärane, siis tekitab see ebakindlust nii ettevõtjates, analüütikutes kui ka avalikus sektoris prognooside tegemisel," ütles ta.

"Lühiajaline viivitus ei pruugi süsteeme veel halvata, kuid see mõjutab otsustusprotsesside ajastust ja võib edasi lükata mitmeid, riigile olulisi arvutusi ja arvestusi. Kõige olulisem on praegu selge ja läbipaistev kommunikatsioon," sõnas Uibo.

"Lahendusena näen vajadust anda kiiresti konkreetne ajakava, viia lõpuni metoodika ja tootmisprotsessi audit ning tagada, et edaspidi oleks sellisteks olukordadeks olemas varuplaan. Statistika usaldusväärsus on riigi toimimise alus ja seda tuleb hoida," rõhutas Uibo.

Allikas: https://www.err.ee/