-
Mullu hõivatute arv pisut vähenes, kuid jääb endiselt üle ELi keskmise taseme
-
Kõrge tööhõive ja investeeringud toetavad tootlikkust, kuid selle tase jääb ELi tippudest maha
-
Majanduskasvu taastudes prognoosib Mertsina sel aastal uute töökohtade teket ja töötuse langust
Mertsina: nigelavõitu olukord tööturul peaks tänavu pisut paranema
17.02.2026
Eelmisel aastal toimunud majanduse aeglane kosumine tööturul veel olulist paranemist kaasa ei toonud, kuid tänavu peaks olukord tööturul paranema, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Hõivatute arv küll vähenes mullu 5500 inimese ehk 0,8 protsendi võrra, kuid võrreldes 2021. aastaga töötas Eestis ikkagi ligi 43 000 inimest enam. Teatavasti suurendasid alates 2022. aastast Eestisse saabunud ukrainlased järsult hõivatute hulka, tõi Mertsina esile.
«Kuigi hõivatud inimeste osakaal Eestis on viimastel aastatel veidi vähenenud, on see Euroopa riikide võrdluses ikkagi kõrge. See on tublisti üle Euroopa Liidu keskmise ja ka kõrgem kui Lätis, Leedus ja Soomes. Samuti on Eestis investeeringute tase SKP suhtes üle EL-i keskmise, olles taaskord kõrgem Lätist, Leedust ja Soomest. Kõrge tööhõive ja suur investeeringute osakaal aitavad aga suurendada potentsiaalset majanduskasvu. Samas peavad tööjõud ja investeeringud kasvatama ka tootlikkust,» ütles Mertsina.
«Kuigi meie keskmine tootlikkus töötaja kohta on viimase kümne aastaga kasvanud oluliselt kiiremini EL-i keskmisest, on meil Liidu, sealhulgas Soome, Rootsi ja Saksamaa, tootlikkuse keskmise tasemeni veel tükk maad minna. Paraku on aga tootlikkuse kasvatamine keeruline ja aeganõudev ülesanne,» jätkas ta.
«Samas, arvestades, et hõivemäär on meil juba võrdlemisi kõrge, mitteaktiivsete inimeste arv on oluliselt vähenenud ja tööturule siseneb vähem inimesi, kui sealt lahkub, siis muutub tööturg üha pingelisemaks ja vajab majanduses ka suuremat efektiivsust,» ütles Mertsina.
2022. ja 2023. aastatel, kui Eesti majandus langusesse läks, ei reageerinud tööturg sellele piisavalt kiiresti. Paljuski Ukraina sõjapõgenike mõjul hõive hoopis kasvas, mis viis arvestusliku tööjõu tootlikkuse tugevasse langusesse. Möödunud aastal liikusid hõive ja majanduses loodud lisandväärtus juba paremas suhtes ning vähemalt aasta esimese kolme kvartali jooksul suurenes tööjõu tootlikkus inflatsiooni mõjuta taas, ütles Mertsina.
Tootlikkuse kasv aga parandab kulupõhist konkurentsivõimet. Seda on näha ka töötleva tööstuse – peamise kaupu eksportiva majandusharu – hinnangust oma konkurentsivõime kohta välisturul. «Kui 2023. aastaks langes see hinnang vähemalt viimase 20 aasta madalaima tasemeni, siis nüüdseks on see jõudnud tagasi pikaajalise keskmise lähedale," ütles Mertsina.
Tema sõnul ei reageerinud ettevõtted majanduslangusele küll kiire tööjõukulude vähendamisega, kuid töötus siiski suurenes ja jõudis 2024. aastaks 7,6 protsendini. Möödunud aastal vähenes töötute arv vaid veidi ja töötusemäär langes 7,5 protsendini. Samas reageeribki tööturg majandusaktiivsuse paranemisele viitega. Ettevõtete kasumlikkuse langus ja avaliku sektori kärped pidurdavad tööturu olukorra paranemist.
«Kuna tööjõukulude osakaal ettevõtete käibest on juba kõrgele tõusnud ning samuti on kallinenud paljud tootmissisendid, otsitakse üha rohkem võimalusi oma tegevust efektiivsemaks muuta. Suureks paisunud tööjõukulud mõjutavad aga nii hõive- kui palgakasvu,» ütles Mertsina.
«Tänavune majanduskasvu kiirenemine peaks tööturu olukorda parandama. Meie prognoosi järgi luuakse töökohti juurde – hõivatute arv peaks suurenema ja tööpuudus väheneb tänavu 6,7 protsendini,» lisas Mertsina.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/