Tänavuses THI arvestuses suurenes toidu ja vähenes transpordi osakaal

Statistikaamet tutvustas esmaspäeval uue metoodikaga arvutatud jaanuarikuiseid THI andmeid.

Tarbijahinnaindeksi arvutamiseks ajakohastab statistikaamet igal aastal arvutusteks kasutatavaid kaalusid ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu, sest elanike tarbimisharjumused ja hinnad muutuvad pidevalt. Alates jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2025. aasta detsembri hinnad.

Ameti tarbijahinna statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et see, kui palju iga üksikelement THI-d mõjutab, sõltub selle osakaalust, mis pannakse jaanuaris või veebruaris paika terveks aastaks.

"Me kasutame selle aluseks nii leibkonna eelarveuuringu andmeid kui neil vahepealsetel aastatel, kus seda ei toimu, tarbijakulutuste prognoose, mida täiendame ohtrate andmetega igasugustest andmeallikatest," kirjeldas Veski.

Tooterühmade osakaalust THI-s rääkides tõi Veski välja, et toidu ja mittealkohoolsete jookide kaal indeksis on tõusnud, samas kui transpordi puhul langenud.

"Transpordi puhul on olnud väga selged põhjused, miks langus toimus: autosid müüdi peaaegu poole vähem. Inimesed kulutasid autode peale palju vähem ja ka kütuse hind langes aasta jooksul üsna palju. Sellist pilti igal aastal ei näe, kus nii drastiliselt väheneb autode müük," tõdes Veski.

Kui transpordigrupp välja arvata, olid ülejäänud tooterühmade osakaalu muutused indeksis tagasihoidlikud.

Varem käisid statistikaameti hinnaregistraatorid poes ja märkisid teatud tootevalimi hinnad üles. Hinnavõrdluses ei saanud kasutada kliendikaardisoodustusi, sest oli keeruline hinnata, kui paljudele need laienevad. Uue metoodika puhul saab amet toidu, alkoholi ja tubaka kohta andmed otse poekettidelt.

"Nüüd saame kasutada otse kassaandmeid. Toidukaupade puhul on aluseks nelja keti müügiandmed, triipkoodide järgi vastavalt sellele, kui palju kaupa ja millise summa eest müüdi," selgitas Veski. "Nüüd on olemas müüdud kauba hind ja ka kliendikaardisoodustuse info."

Toidu puhul on võrdlusaluseks 14 kuu hinnad, mis tagab Veski sõnul suurema stabiilsuse, eemaldab sesoonsed mõjud ja tekkida võivad anomaaliad.

Elektri hinna arvutamisel puudus statistikaametil varem ülevaade kehtivatest lepingutest, milles oli elektri hind fikseeritud, ning lähtuti hindadest, mida elektrimüüjad internetis pakkusid. Seega polnud teada, millise hinnaga inimesed tegelikult elektrit tarbivad. Nüüd kasutab statistikaamet müügiandmeid, mis kajastavad tegelikke kuiseid tarbitud elektrikoguseid ja nende hindu.

"Nüüd saame igakuiselt infot pakettide kaupa, tarbimisvahemike kaupa ja saame ka tarbimise infot. Selle pealt mudeldame ka multilateraalset indeksit ja see jällegi tähendab, et võrdleme seda kuni 13 kuuga," selgitas Veski, kelle sõnul on eesmärk kajastada hinnamuutusi tarbijatele võimalikult täpselt ja realistlikult.

Lee sõnul saadi kümme päeva tagasi THI suuruseks 3,8 protsenti ja see näit edastati ka eurostatile. Kui indeks olnukski selline, mitte 3,7 protsenti, nagu nüüd paika sai, tõusnuks pensionid tulevikus umbes 1-7 eurot kuus rohkem.

Allikas: https://www.err.ee/