Aeg on küsida palgaraha asemel intellektikvooti

Vanade laulusõnade järgi paneb raha rattad käima ja naised laulma. Raha näol ongi tegu ühe vana ja lihtsa sotsiaalse tehnoloogiaga. See leiutati lahendamaks triviaalset probleemi, kus pagar küpsetab iga päev värsket leiba, aga kingsepp teeb uue paari kingi vaid kord aastas. Kumbki soovib teineteise teenust, kui vaid poleks usaldust õõnestavat suurt ajanihet. Lahenduseks loodud kokkuleppeline raamatupidamissüsteem tasakaalustab 365 leivapätsi ühe paari saabastega.

Aeg kulutab ja vintsutab aga ka raha. Sajanditega on kannatada saanud nii raha sisu kui ka nõrgenenud selle algne mõte. Praeguseks on muutunud palga ja panustatava töö tegeliku väärtuse suhe nii abstraktseks, et number on kaotanud oma algse tähenduse. Tahetakse lihtsalt rohkem. Selle üks tagajärg on raha väärtuse jätkuv langus. Vaja oleks midagi paremat.

Hiljutises kommentaaris oli siinsamas juttu tegeliku töö osas kohaldasemast alternatiivist. Mõistaksime oma palga väärtust palju paremini, kui mõõdaksime selle eest saadava energia kilovatt-tunde (kWh). Energia leiab reaalset kasutust nii tööks kui ka elamiseks. See on universaalne mõõdik. Olgu siis autokütuse või elektrienergiana, tajume palju paremini, kui palju saime või kaotasime. Palgas kajastuv energiahulk näitab, kui palju kellegi või millegi tööd saab isikliku pingutusega välja teenitud palga eest.

Antud vaates tuleb paremini esile ka isiklik töine tõhusus. Selles vaates võiks kingsepp oma energiakulu ehk tööpanust vähendada, saades endiselt vastu iga päev pätsi leiba.Või ka vastupidi, kui pagar suudaks töökoormust kokku hoida ja saaks kingad kätte varasemast väiksema isikliku kuluga. Küsimus on, kuidas seda saavutada.

Tõhususe ülesannet on lahendatud seni robustselt. Isiklik energiakulu asendati looduslikuga, oli selleks vesi, tuul, biomass või fossiilne kütus. Tegutseti äärmiselt ebatõhusalt, sest looduse energiaallikad paistsid ammendamatutena, kuni veast aru saadi. Järgnenud poliitilise segaduse käigus muutus raha veelgi abstraktsemaks. Selles kontekstis paistab raha normaliseerimine energiahinna vastu arvestatava ideena. Ent kui energiahinnad kasvavad töisest tootlikkusest kiiremini, pingestub ka energia tõhusama kasutamise vajadus. See toob ringiga eelmise küsimuse juurde tagasi. Teisisõnu, kuidas olla oma kehalise rammu või energia kasutamisel tõhusam.

Vastuseks on nutikus. Paremini tuntud kui intelligentsus, keeruliste ülesannete lahendamise võime. See tarbib samuti energiat, aga nutikus võib arengut kiirendada energiakulust kiiremini. Olgu näitena tehnoloogiamaailma kuulsaim reegel, Moore'i seadus, viimase poole sajandi tähelepanek, et arvuti riistvara arvutusvõimsus kahekordistub umbes iga kahe aasta tagant. Seaduspärasuse sisu kajastab nn toore jõu ajastut, kus probleeme lahendati masinatesse transistoride lisamise ja täiendava elektritarbimisega.

Viimasel ajal lisandus uus tähelepanek. TI-ülesannete lahendamiseks vajatav arvutuslik võimsus langeb poole võrra umbes iga 8–16 kuu tagant. Areng rajaneb algoritmide arengule. Ehk toore jõu rakendamise asemel kasutatakse intellekti nuputatud tõhusamaid loogikakäike. Nähtust on hakatud nimetama algoritmiliseks Moore'i seaduseks. Arvutikood muutub nutikamaks, elegantsemaks ja tõhusamaks riistvara arengust kiiremini. St intellekt edestab toorest füüsilist tööd.

See arvutiteaduse makrotrend kajastub juba ka palgasaajate karjäärides toimuvas mikrotrendis. Töötajalt eeldatakse robustse rassimise asemel nutikaid lahendusi. Päevas saab töötada ainult teatud arvu tunde. Töötaja n-ö bioloogilisel riistvaral on füüsilised piirid. Ta ei saa pelga toore energiaga oma tulemuslikkust igal aastal kahekordistada, isegi kui maksta talle palka kaks korda rohkem

Hinnates palka energia kaudu, juhiksime karjääri energiakeskselt. Loodetavasti hakkab koitma, et nutikam on näha palka intellektuaalse töö ühikutes. Nähtus pole sugugi fantaasia. Seda juba rakendatakse. Mõned IT-sektori töövõtjad on hakanud palgaläbirääkimistel osutama traditsiooniliste boonuste kõrval, et nad soovivad saada tasuta juurdepääsu võimsatele tehisintellekti mudelitele. Võib ka öelda, et nad küsivad palga asemel intelligentsuse ühikuid.

Konkurentsis püsimiseks vajavad rohkem nutikaid lahendusi ka pagarid, kingsepad ning kõik teised tööpanuse vahetajad. Näeme üha selgemalt, et see ei asu teistes inimestes, vaid tehislikes töövahendites, sh tehisintellektis. Idee on uus ja laulusõnu selle kohta veel pole. Biitlid küll laulsid, et "raha eest ei saa osta armastust". Tänapäeval on tõele lähemal tõdemus, et "prompt võib tuua armastust".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Allikas: https://novaator.err.ee/