Töötuse näitajad paranevad, kuid majanduse kohale kogunevad tumedad pilved
17.04.2026
Täna avaldas statistikaamet registreeritud töötuse näitajad, millest näeme, kuidas töötus on muutunud kohalike omavalituste tasandil.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdes, et üldine pilt on hea. Töötus on märtsis 11% madalam kui aasta tagasi. Siis oli registreeritud töötuid 49858 ja selle aasta märtsis 44310. Kahe aasta taguse ajaga võrreldes on töötus vähenemine koguni 19%.
„Kas töötuse näitajad on sama rõõmsad ka aasta pärast? Natuke kahtlane, eriti kui vaadata majandust läbi tööandjate silmade, kes oma täna avalikustatud pöördumises valitsusele räägivad kriisikomisjoni moodustamise vajalikkusest,“ märkis Eamets. Põhjuseks Lähis-Ida sündmused ja sellest tulenev naftakriis, mis mõjutab kõiki majanduse valdkondi.
Kus parem, kus kehvem
Tagasi tööturu juurde tulles tõi Eamets välja, et maakondadest on töötus kõige rohkem vähenenud Järva maakonnas, kus töötuid on vähem 19,3%, kasvanud on töötus aga aasta võrdluses enim Hiiumaal (7,3%). Kahe aasta taguse märtsiga on töötus kõige rohkem vähenenud Pärnumaal (38,3%). „Kasvanud kuskil ei ole, ütleme, et Hiiumaal on samal tasemel, mis kaks aastat tagasi,“ märkis ta.
Kui minna aga valla tasemele, siis aastaga on töötus kõige rohkem vähenenud Saarde vallas (39,3%), järgnevad Anija vald (29,6%), Loksa linn (29,4%), Haljala vald (26,8%), Märjamaa vald (25,5%) ning Narva Jõesuu (25%). Mujal olid langused alla 25%.
Töötus on aastaga kasvanud peale Hiiumaa veel Jõhvi vallas (16,1%), Rõuge vallas (10,6%) , Harku vallas (7,6%), Viljandi vallas (6,1%), Räpina vallas (5,2%) ja Saku linnas (2%). „Saared, peale Saaremaa ja Hiiumaa on arvestusest välja jäetud, sest seal põhjustaks mõneinimeseline muutus protsentides väga suuri kõikumisi,“ tõdes ökonomist. „Kokkuvõttes: üldpilt on väga positiivne, aga tulevik murettekitav.“
Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla tõi aga välja tõsiasja, et märtsis vähenes Eestis tööotsijate arv võrreldes aasta varasemaga 11,1 protsendi võrra. Sellegipoolest on töötuid 33,1 protsenti rohkem kui samal kuul enne kriiside algust ehk aastal 2019.
„Eestis on töötus jätkuvalt kõrgem, kui heas majanduskeskkonnas olema peaks ning väljendab majanduse nõrkust,“ selgitas ta. „Tööpuuduse numbrid on suhteliselt madalad mitte sellepärast, et palju on tööd, vaid et inimesi on vähe. Kasvavas majanduses oleks Eestis pigem tööjõupuudus.“
Aastaga on tööotsijate arv kahanenud kõige rohkem üle 55-aastaste inimeste hulgas, seda 12,8 protsenti, 25-54-aastaste seas 11,8 protsenti ning kõige vähem langenud 16-24-aastaste noorte seas, seda 5,9 protsenti. „Samas on just noorte tööotsijate arv võrreldes koroonaeelse ajaga kasvanud enam kui kahekordseks,“ toonitas Uusküla.
Noortel raske tööd leida
Ta märkis, et Eesti on olnud madala noorte tööpuudusega paik, kuid see olukord paistab olema muutunud.“ Hoolimata sellest, et noori on vähe, on neil raske tööd leida. Paistab silma, et Harjumaal, sh Tallinnas on noorte tööotsijate arv pea kolmekordistunud ja maapiirkondades tööpuudus vähem kasvanud,“ tähendas ta, lisades, et arvatavasti kolivad noored linna tööd otsima.
Veidi suurem on tööotsijate arvu kahanemine meeste seas ja väiksem naiste seas, vastavalt 12 ja 10,3 protsenti. Tööotsijate arv on vähenenud ka vähem Kirde- ja Lõuna-Eestis, kus tavapäraselt on ka kõrgem tööpuudus ja suurem tööotsijate arv.
„Kuigi statistika näitab, et registreeritud töötute arv on kahanemas, ei ole selle taga põhjus, et inimesed on tööd leidmas,“ nentis Uusküla, kinnitades, et hõive numbrid Eestis ei ole kasvamas. „Pigem on inimesed loobunud töö otsimisest, suurenenud võib olla ka halli majanduse osakaal.“
Eestis majanduse kasvule suundumiseks on tema hinnangul vaja tootlikkuse kasvu ning selle loomulikuks osaks on ka see, et inimesed vahetavad töökohti. Selle käigus võib ka tööotsijate arv kasvada. „Pigem on aga tööpuuduse numbrid sel aastal jätkuvalt kahanemas.“
Allikas: https://arileht.delfi.ee/