Keskmine palk tegi järsu hüppe. Millistel elualadel oli tõus kõige kiirem?

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2135 eurot, mis on 6,2 protsenti kõrgem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5-6 protsendi piiresse. «Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi seitsme protsendi piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi viie protsendi piiresse,» täpsustas Vaikmets.

Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3 protsenti, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3 protsenti. 

«Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk kasvas 2538 euroni, aasta varem oli see 2384 eurot,» märkis Vaikmets.

Brutokuupalga muutustes ei kajastu 2026. aastal suurenenud maksuvaba miinimumi mõju, kuna see puudutab eelkõige töötajate netosissetulekut.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Vaikmets tõi välja, et keskmine brutokuupalk ületab 3000 euro piiri kolmel tegevusalal. «Kõrgeim keskmine palk oli 2026. aasta esimeses kvartalis info ja side tegevusalal (3821 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3608 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (3132 eurot),» täpsustas juhtivanalüütik.

Madalaimat keskmist palka makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse (1337 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajatele (1389 eurot). «Samas on ka neis valdkondades näha ligi neljaprotsendilist palgakasvu,» lisas Vaikmets.

Aastases võrdluses kasvas palk enim energiasektoris. Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga oli palgakasv suurim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas (15,4 protsenti) ning põllumajandussektoris (11,2 protsenti). Teistes suuremates valdkondades, nagu töötlevas tööstuses, kaubanduses ja ehituses, kasvas brutopalk vastavalt 7,4 protsenti, 5,5 protsenti ja 6,5 protsenti.

Palgatöötajaid oli esimeses kvartalis kokku 580 099, seda on 5000 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta esimeses kvartalis palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal – 100 489 inimest ehk 17 protsenti töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (kaasa arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste remont) 84 004 töötajaga, haridusvaldkond 64 203 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 265 töötajaga.