Värske OECD raport: Eesti vajab tugevamat rahandust ja jõulisemat digi- ning rohepööret
09.06.2026
Prognooside kohaselt jätkub Eesti majanduse taastumine vaatamata geopoliitilistele vastutuultele ning energiahindade šokkidest, tarneahelate häiretest ja ekspordi nõrgenemisest tulenevale suurele ebakindlusele.
Värske OECD Eesti majandusülevaate kohaselt aitaks riigivõla stabiliseerimisele ning elanikkonna vananemise, tervishoiu ja riigikaitsega seotud tulevaste kuluvajaduste rahastamisele kaasa järkjärguline eelarve konsolideerimine, mis ühendab suurema kulutõhususe ja maksureformid.
Samuti on vaja täiendavaid jõupingutusi energiapöörde juhtimiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ning tehisintellekti ja digitehnoloogiate pakutavate võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks.
Majanduse põhialused õnneks tugevad
Majanduskasv on taastunud ning majanduse taastumine peaks kiirenema 2025. aasta 0,5%-lt 2026. aastal 1,8%-ni ja 2027. aastal 2,7%-ni, mida toetavad eelarvepoliitika lõdvenemine ja investeeringute suurenemine. Kuigi kõrgemad energiahinnad suurendavad inflatsioonisurvet, prognoositakse inflatsiooni langust 4,8%-lt 2025. aastal 4,1%-ni käesoleval, 2026. aastal, ja 2,6%-ni 2027. aastal.
„Tänu soodsale ettevõtluskeskkonnale, vastupidavale tööturule ja tugevale eelarveraamistikule on Eesti majanduse põhialused jätkuvalt tugevad,“ ütles OECD peaökonomist Stefano Scarpetta Tallinnas Eesti rahandusminister Jürgen Ligiga majandusülevaadet tutvustades. „Samas on oluline tugevdada riigi rahandust, tulemaks toime kasvavate kuluvajadustega, mis on seotud riigikaitse, elanikkonna vananemise, tervishoiu ning digi- ja rohepöördega,“ sõnas ta.
Alates 2027. aastast rakendatav järkjärguline keskpika perioodi eelarve konsolideerimine ning pikaajaline eelarvestrateegia, mida toetab maksusüsteemi ülevaatamine, aitaksid stabiliseerida riigivõlga ja panna aluse tulevaste kulusurvetega toimetulekule. Majandusülevaates soovitatakse parandada peretoetuste tõhusust ja nende paremat sihtimist ning viia ellu reforme, et tugevdada pensioni- ja tervishoiusüsteemi pikaajalist kestlikkust.
Tehisintellekti kasutuselevõtus esineb kohati mahajäämust
Eesti on digivaldkonna eestvedaja, kus tehisintellekti kasutuselevõtt on teadmispõhistes sektorites kõrge, kuid traditsioonilisemates majandussektorites esineb mahajäämust. Eesti peaks keskenduma tehisintellekti kasutuselevõtu laiendamisele traditsioonilistes sektorites, nagu tootmine ja logistika, ning töötajate oskuste täiendamisele ja ümberõppele, pannes rõhku rakenduslikele tehisintellektioskustele.
Hoolimata märkimisväärsest edasiminekust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel alates 2018. aastast, on Eesti endiselt üks OECD süsinikumahukamaid majandusi.
Ootel oleva kliimaseaduse kiire vastuvõtmine, mis sätestaks selged rakendamise vastutused, ning kiirendatud investeeringud elektrivõrgu vastupidavusse, energiasalvestusse ja energiajulgeolekusse toetaksid üleminekut kliimaneutraalsusele ja tugevdaksid vastupanuvõimet.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/