Mai eelarvepuudujääk ulatus 1,6 protsendini SKP-st

09.07.2026

Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 719 miljoni euroni ehk 1,6 protsendini SKP-st. Maksulaekumised kasvasid aastaga 3,5 protsenti, seda toetasid palgakasv, käibemaksumäära tõusu mõju ning ettevõtete tulumaksu laekumine.

Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 719 miljoni euroni, mis moodustab 1,6 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelmise aasta alguse viie kuuga võrreldes oli puudujääk 0,1 protsendipunkti suurem, ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

"Eelarvepuudujääki suurendasid eelkõige riigi investeeringud, sealhulgas raudteede ja Rail Balticu ehitusse tehtud kulutused. Aasta jooksul on oodata puudujäägi edasist kasvu seoses kaitsekulutuste ja investeeringute suurenemisega," märkis Klaos.

Maksude laekumine kasvas mais aastases võrdluses 3,5 protsenti. Laekumiste kasvu toetasid palgakasv, käibemaksumäära tõusu mõju ning ettevõtete tulumaksu laekumine.

Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli mai lõpuks 82 miljonit eurot, millest 67 miljonit moodustas tervisekassa.  Aasta lõpuks prognoositakse tervisekassale 105 miljoni euro suurust puudujääki.

Töötukassa 15 miljoni eurone puudujääk on samuti ootuspärane, sest kasutusele võeti töötushüvitise baasmäär, mis asendab töötutoetuse, märkis Klaos, lisades, et järgnevatel aastatel on oodata taas tasakaalu või väikest ülejääki.

Mai lõpus oli registreeritud töötuse määr 5,6 protsenti. Palgafond kasvas 4,8  protsenti, kuigi töökohtade arv oli võrreldes eelmise aastaga veidi väiksem. Palgatõus suurendas tööjõumaksude ehk sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumist. 

Erasektori jaotatud kasumitelt laekunud tulumaks kasvas mais eelmise aastaga võrreldes ligi kolmandiku. Suurima panuse andsid kinnisvara-, kaubandus- ning finants- ja kindlustussektori ettevõtted. 

Kohalike omavalitsuste eelarve oli mai lõpuks 85 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis oli 37 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.

Tarbijate kindlustunne pole paranenud

Majandususaldus tervikuna mais oluliselt ei muutunud, märkis Klaos. "Teenindus- ja tööstussektori kindlustunne küll paranes, kuid tarbijate kindlustunne jäi jätkuvalt nõrgaks. Madal tarbijakindlus võib piirata suuremate ostude tegemist, kuigi keskmine palgakasv ületas jätkuvalt hinnatõusu ning toetas keskmist ostujõudu," lausus ta.

Mais püsis diislikütuse hind Eestis Baltimaade soodsaimana. Kütuseaktsiisi tasumine püsis mais eelneva kuuga samal tasemel. Võrreldes eelmise aasta maiga oli diislikütus 26 protsenti ning bensiin 15 protsenti kallim.

Diisli jaemüük kasvas aastaga 7,6 protsenti, samas kui bensiini jaemüük vähenes 3,8 protsenti. Kuna bensiini ostavad peamiselt eraisikud, peegeldab selle müük ka tarbijate kindlustunnet, märkis Klaos.

Tubakaaktsiisi laekus aasta esimese viie kuuga 4,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Peamine põhjus on sigarettide tarbimise vähenemine – mais lubati müüki 17,1 protsenti vähem sigarette kui aasta tagasi. 

Mittemaksulisi tulusid on viie kuuga laekunud 746 miljonit eurot, mida on 49 miljonit eurot  vähem kui aasta varem. Vähenemine tulenes peamiselt väiksemast CO2 kvooditulust, intressitulust ning välistoetuste laekumisest.  

Riigieelarve kogukulu oli mais 1,64 miljardi eurot, mis on üheksa protsenti rohkem kui aasta tagasi. Investeeringute maht kasvas mais 76,6 protsenti, samas kui majandamiskulusid tehti 55,7 protsenti vähem. Eelkõige on kulutused jäänud madalamaks kaitsevaldkonnas. Samas kasvas mais kliimaministeeriumi Rail Balticusse tehtav investeeringute maht.

Riigieelarve kogukuludest ja investeeringutest oli mai lõpuks kasutatud 36,4 protsenti. Kõige kiiremini  on eelarve täitmist alustanud kultuuriministeerium (48 protsenti) ning kõige madalam oli eelarve täitmine regionaal- ja põllumajandusministeeriumis (18 protsenti). Viimase puhul on põhjuseks välisvahendite aeglasem kasutamine ning toetuste väljamaksete perioodi langemine aasta lõppu.  

Valitsemisalade võrdluses paistab silma kliimaministeerium, kelle kulutused olid  võrreldes eelmise aasta viie kuuga 73 protsenti suuremad. Kasvu taga on peamiselt investeeringud Rail Balticu ehitusse. 

Valitsussektori eelarvepuudujääk kujuneb sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondtulemusena.    

Allikas: https://www.err.ee/