Huvi õeks õppimise vastu on kasvanud, kuid õdesid on endiselt puudu
17.08.2026
Kuigi huvi õeks õppimise vastu on kasvanud, siis õdede liidu esindajate sõnul on Eestis endiselt puudu vähemalt 4000 õde. Järjest suurem on vajadus eriõdede järele.
Viimaste aastate vastuvõtud Tallinna tervishoiu kõrgkooli õe õppekavale näitavad, et huvi seesuguse elukutse vastu on suur. Nii on sel aastal peale esimese vastuvõtu lõppemist esitatud pealinnas ühele õe õppekohale 5,1 avaldust.
Kohtla- Järvel, kus asub kõrgkooli filiaal, oli konkurss 3,7 avaldust kohale, ütles kõrgkooli õe õppetooli kaasprofessor Kristi Rannus.
"Seega meie probleem ei ole praegu inimeste vähene huvi õeks õppimise vastu. Pigem on küsimus selles, kui palju saame korraga koolitada, kuidas lõpetanute pädevust tervishoius võimalikult hästi ära kasutada," lausus ta.
Vaatamata suurele huvile on Rannuse sõnul õdede vajadus tervishoius jätkuvalt suur.
Ka Eesti õdede liidu president Kätlin Lillemaa viitas, et kui Eestis on praegu 1000 elaniku kohta umbes 6,6 õde, siis arenenud riikide keskmine on umbes 9,2. OECD keskmiseni jõudmiseks on Eestis puudu 4000 õde.
Vajadust mõjutab ka asjaolu, et statistika järgi on umbes 40 protsenti õdedest Eestis üle 50-aastased ja umbes 18 protsenti õdedest on vanemad kui 60 aastat, märkis Lillemaa.
"Kui me räägime 4000 õe puudumisest, siis nendest 40 protsenti kulukski pensionile jääjate asendamiseks, 20 protsenti kuluks tööjõuvoolavuse katteks ja ülejäänud 40 protsenti oleks vajalik töökohtade arvu kasvatamiseks. 10 aastaga on õdede iseseisvus ja ülesanded kõvasti laienenud ja viimastel aastatel on iseäranis tõstatunud vaimse tervise probleemidega pöördujate hulk; elanikkonna vananemisega seoses on krooniliste haiguste osakaal tõusnud ja nende probleemidega paljuski arstide kõrval ka õed tegelevad," rääkis Lillemaa.
Uusi kolleege otsitakse pidevalt juurde ka Tartu Ülikooli kliinikumi, kus töötab juba ligi 1800 õendusvaldkonna inimest. Praegu on puudu näiteks õdedest operatsiooniteenistusse, ütles kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno.
"Kuna tervishoiuasutused toimetavad ka selle järgi, kuidas nad on rahastatud riigi poolt, millised on lepingud ja lepingumahud, peame arvestama ka sellega, millised on elanikkonna muudatused, näiteks vaimse tervise teenuste laiem pakkumine. Kui need võimalused meile avanevad, peame vastavalt leidma ka kolleege, kes seda teenust osutavad," lausus Hinno.
Eelkõnelejad märkisid sedagi, et üldõdede kõrval vajab meditsiinisüsteem senisest enam ka eriõdesid.
"Eriõe pädevus võimaldab õel iseseisvalt oma pädevuse piires teha otsuseid. Need (otsused), mida õde teeb vastuvõtu raames, on tegelikult ravimeeskonnas kokku lepitud. See on järjest kasvavas trendis, nii et vajadust on," ütles Hinno.
"Mina väidan, et kui me oleme jõudnud sellesse etappi, et me oleme tööjõuaugud ära täitnud, siis tuleks hakata mõtlema tulevikukindlale tervishoiusüsteemile ehk hakata mõtlema selle peale, et mitte kõik ei tee natuke kõike, vaid iga patsiendi rühma eest hoolitsevad vastava ettevalmistusega spetsialistid ja et me saame hakata tegelema tervishoiuteenuse kvaliteediga ja kättesaadavuse parandamisega," lausus Rannus.
Allikas: https://www.err.ee/