Enamik eestlasi ei tea tulusast võimalusest, mis pikal haiguslehel olles rahakotti päästab

24.08.2026

• Alates 31. haiguspäevast võib pikalt haiguslehel olija naasta tööle kohandatud tingimustel.
• Sellisel juhul taastub inimese senine täississetulek Tervisekassa ja tööandja koostöös.
• Sellest võimalusest teab praegu vaid umbes viiendik inimestest, kasutajaid on alla ühe protsendi.

Kui tervis veab alt ja ees ootab pikk haigusleht, ei pea see tähendama täielikku eemaldumist tööelust ega valusat palgakaotust. Alates 31. haiguspäevast on võimalik oma töötingimusi tervise järgi kohandada, säilitades sealjuures sajaprotsendiliselt oma varasema sissetuleku. Kuigi see toetab nii paranemist kui ka rahakotti, on lahendus valdavale osale Eesti elanikest endiselt teadmata.

Alates 31. haiguspäevast saavad töötajad naasta tööellu tervist säästvatel tingimustel, taastades sealjuures täielikult oma haiguslehe-eelse sissetuleku. Vaatamata sellele, et valdav enamik inimesi oleks lahendusest väga huvitatud, kasutab seda tulusat võimalust praegu alla ühe protsendi pika haiguslehega inimestest.

Suur teadmatus ja kasutamata potentsiaal

Norstati 2026. aasta juulis läbi viidud küsitluse andmetel on pikal haiguslehel töötamise võimalusega kursis vaid 21 protsenti Eesti inimestest. 15 protsenti vastanutest on lahendusest küll midagi kuulnud, ent ei tea, mida see päriselt tähendab. Ligi kaks kolmandikku ehk tervelt 64 protsenti pole sellisest variandist aga mitte midagi kuulnud.

Samal ajal on huvi suur: lausa 87 protsenti inimestest kaaluks kohandatud tingimustel tööle naasmist ning peamise motivaatorina toob 85 protsenti esile just sissetuleku taastamist.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg nendib, et ootus paindlikkuse järele on olemas. «Pikk haigusleht ei tähenda tingimata, et inimene peab kogu selle aja tööelust eemal olema. Näeme, et see võimalus on väga oodatud ja vajalik, ent praegu teab sellest võimalusest vaid väike osa Eesti inimestest,» ütles Pärg.

Tervisekassa andmed kinnitavad teadmatust ka praktikas. Kui 2026. aasta algusest on üle 30 päeva kestnud haiguslehel olnud rohkem kui 18 000 inimest, siis kohandatud tingimustel on tööle naasnud vaid 167 inimest. Enim kasutavad seda võimalust patsiendid, keda vaevavad lihasluukonna ja sidekoe haigused, vigastused, vaimse tervise probleemid või kasvajad.

Kolmepoolne koostöö toetab paranemist

Edukas ja turvaline tööle naasmine eeldab inimese, arsti ja tööandja vahelist koostööd. Arst on see, kes hindab töötamise võimalikkust ja tingimusi, patsient teeb lõpliku otsuse oma valmisoleku kohta ning tööandja kaalub, kuidas töökorraldust kohandada. Jõukohane töö aitab säilitada kontakti kolleegidega ning annab võimaluse tasapisi tavapärase koormuse juurde tagasi tulla.

Taastusarst Annelii Jürgensoni sõnul tunnevad patsiendid lahenduse vastu huvi, ent kardavad sageli, et töötamine võib paranemist pidurdada. Sellest hoolimata soovitab ta paindlikku lahendust kaaluda. «Väiksema koormusega alustamine aitab oma tegelikku võimekust hinnata ning järk-järgult tööellu naasta,» julgustab dr Jürgenson.

Rahvusvahelise lennundusettevõtte Magnetic Group personaliosakonna operatiivjuht Ave Soon on kogenud, et paindlikkus tasub end ära ja on kasulik mõlemale poolele. «Kõik juhtumid on erisugused, aga kindlasti on võimalik leida see win-win lahendus nii töötajale kui ettevõtjale. Töötaja tunneb, et teda väärtustatakse,» märgib Soon.

Kuidas taastub täispalga suurune sissetulek?

Süsteemi suurimaks võluks on töötaja rahaline turvatunne. Tööandja maksab pikal haiguslehel olijale töötasu vastavalt tehtud tööle ja koormusele, kuid vähemalt 50 protsenti haigestumisele eelnenud kalendrikuu palgast – ja seda isegi juhul, kui tegelik töökoormus on poole võrra väiksem. Tervisekassa hüvitab seejärel varasema keskmise töötasu ja tööandja makstud palga vahe. Nii taastubki inimese täielik sissetulek.

Kohandatud tingimustel on lubatud töötada kuni viis kuud ehk 152 päeva ning soovi või tervisemurede süvenemise korral võib töö igal ajal katkestada.

Riigikogu seadustas pika haiguslehe ajal töötamise 2024. aastal. Kui algselt sai tööle asuda alles 61. haiguspäevast, siis käesoleva aasta aprillist on piiri toodud märksa varasemaks, võimaldades naasmist juba 31. päevast. Lisaks pikenes lubatud töötamise periood 122 päevalt 152 päevale. Kogu süsteemi loomist ja elluviimist kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.

Allikas: https://tervis.postimees.ee/