TEADUS IDA-VIRUMAAL ⟩ Tööstus 5.0 toob inimese tootmise juurde tagasi

25.09.2026

Ida-Virumaal tegeldakse Tööstus 5.0 arendamisega. Virumaa kolledžis rajatakse laboreid, kus saavad uusi tehnoloogiaid kasutada nii teadlased kui ka ettevõtted. Tööstus 5.0 keskmes pole aga ainult robotid, tehisaru ja automatiseerimine. Vastupidi − pärast aastakümneid kestnud automatiseerimist püütakse inimene taas tootmise keskmesse tuua. Tallinna Tehnikaülikooli tootmistehnika professor TAUNO OTTO ütleb, et Tööstus 5.0 on Tööstus 4.0 edasiarendus.

Näib, et oleme jõudnud juba viienda tööstusrevolutsioonini. Mis see Tööstus 5.0 tegelikult on?

Kui Tööstus 4.0 puhul oli üks idee viia inimene tootmisest välja ning asendada ta robotite ja tehisintellektiga, siis Tööstus 5.0 eesmärk on tuua inimene tootmisse tagasi.

Vahepeal on inimeste kõrvale tulnud ka tehisaru, kuid on selgunud, et keerukate probleemide lahendamisel ei ole ta alati piisavalt tulemuslik. Saksa kolleegid on uurinud, et keeruka tehnilise probleemi puhul võib tehisaru anda õige lahenduse 40−50protsendilise tõenäosusega. Lihtsate probleemide puhul on ta väga hea, aga tööstuses pole 40−50protsendilise tõenäosusega töötava lahendusega midagi teha. Seal peab töökindlus olema vähemalt 95 protsendi kandis.

Selles mõttes on inimene ka AI ajastul tootmises asendamatu. Keegi peab võtma vastutuse ja tegema otsuse.

Tallinna Tehnikaülikooli tootmistehnika professor Tauno Otto. Foto: TalTechi Virumaa Kolledž

Kas targad tehased läksid liiga targaks või lihtsalt liiga inimtühjaks?

Iga tööstuslahendus peab olema ka majanduslikult tasuv. Need lahendused, millega püüti inimene tootmisest täielikult välja viia, praktikas ei töötanud. Tehase töös hoidmine muutus liiga keerukaks.

Saksamaal proovis näiteks Adidas teha tarku tehaseid, kus inimeste osa oli viidud miinimumini. Kui püüda teha tootmine täiesti inimesest vabaks, võib see muutuda nii kalliks, et inimese tööl hoidmine on odavam kui täielik automatiseerimine.

Probleem tekib eriti siis, kui püütakse toota individuaalselt kohandatud tooteid. Igaüks tahab oma konfiguratsiooni ning tootmispilt muutub väga keerukaks. Kui püüda kogu sellist süsteemi automatiseerida, hakkavad kulud kiiresti kasvama.

Kas mõnes valdkonnas polegi mõtet tehisaruga inimese asendamist proovida?

Põhjus, miks me siin Virumaal tarka tööstust edendame, on ka selles, et Eestis on valdavalt väikesed ettevõtted.

Tehisintellekti kasutamine annab võimaluse, et sul võib olla ühe või kahe inimesega firma ning AI aitab teha kõrvaltegevusi. Aga põhikompetents peab inimesel endal olemas olema. Sa pead olema ekspert ja oskama riske hinnata.

Selle taga peab olema inimene, kes ütleb: see otsus läheb minu allkirjaga ja mina vastutan selle eest.

Milleks te ise tehisaru oma uurimistöös kasutate?

Me kasutame AI-d pigem info analüüsimiseks. Virumaa kolledžis on uus seadmepark: 3D-printerid, kvaliteedi hindamise seadmed ja kiirfilmimiskaamerad. Nendega saame jälgida näiteks drooni või kuuli lendu või muid väga kiireid protsesse.

Kui tekib tuhandeid kaadreid sekundis, on inimesel seda raske analüüsida. AI-d saab õpetada leidma deformatsioone või arvutama välja olulisi parameetreid. Ta aitab analüüsida suurt infohulka, mille läbivaatamine võtaks inimesel väga palju aega.

Aga õige küsimuse peab inimene ise esitama: mida me tahame uurida?

Ka 3D-tehnoloogia on muutunud palju odavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Peaaegu igaüks võib panna endale 3D-printeri lauale. Küsimus on nüüd selles, kas sul on teadmised, mida sellega teha, millal seda kasutada ja kuidas seda kasutada.

Selleks on vaja kompetentsikeskust, kus on targad inimesed, kes annavad nõu, et ettevõtted ei teeks ebamõistlikke oste.

Mida võiks selline tehnoloogia Ida-Virumaale anda?

Oluline on, et tekiks ökosüsteem. Kui kellelgi läheb hästi, nakatab see ka teisi. Tahaks, et siin tekiks midagi klastri moodi − räägitaks edulugudest, tekiksid uued ideed ja startup´id.

Meil on palju ühe või kahe inimesega firmasid, kus inimesed on oma ala spetsialistid ja pakuvad teenuseid nii lähiregioonis kui ka laiemalt.

Näiteks kui tulevad humanoidrobotid, võib keegi teha väikese firma, mis aitab ettevõtetel roboteid valida ja programmeerida. Sama on 3D-skaneerimise ja 3D-printimisega. Turgu võiks olla palju. Suurem kasum tuleb aga ikkagi siis, kui sul on oma toode. Selleks on vaja head ideed.

Virumaa kolledži ülesanne on muu hulgas inimestele näidata, mida tehnoloogia tänapäeval võimaldab. See ei ole enam hullumeelselt kallis. Pigem on vaja entusiasmi ja natuke inseneritarkust.

Milline võiks siis olla inimese roll tuleviku Tööstus 5.0-s?

Minu arvates on võtmesõna koostöö.

Me peame harjuma sellega, et meie ümber on tulevikus humanoidrobotid, robotkoerad ja targad seadmed. Peame õppima neid mõistlikult kasutama.

Tehnoloogial on alati olnud hea ja halb kasutus. Kui tekib midagi väga kasulikku, leitakse sellele tavaliselt ka mingisugune negatiivne kasutus. Siis tekivad omakorda uued spetsialistid ja ettevõtted, kes aitavad neid probleeme lahendada.

Usun, et tark tootmine tuleb Euroopasse tagasi. Füüsilist toodet võib kopeerida, kuid teadmisi, tarkvara ja oskusteavet on märksa raskem kopeerida.

Virumaa kolledži vanemlektor OLGA DUNAJEVA. Foto: TalTechi Virumaa Kolledž

Virumaa kolledži vanemlektor OLGA DUNAJEVA uurib inimese ja roboti koostööd. Tema vaatenurgast ei tähenda Tööstus 5.0 mitte ainult seda, et inimene tuuakse tehasesse tagasi. Küsimus on ka selles, kuidas inimene ennast järjest tehnoloogilisemas töökeskkonnas tunneb ja kas ta uusi tehnoloogiaid üldse usaldab.

Mida inimese ja roboti koostöö tegelikult tähendab? Kas robot on inimese ori või assistent?

Meie ülesanne on teha nii, et inimese ja roboti koostöö oleks inimesele võimalikult meeldiv ning mugav.

Kui vaadata Tööstus 4.0 kontseptsiooni, siis seal on fookuses digitaliseerimine, robotiseerimine ja automatiseerimine. Tööstus 5.0 puhul liigub tähelepanu rohkem inimesele ja kasutajale orienteeritud tehnoloogiatele.

Oluline on inimese heaolu, usaldus tehnoloogia vastu ja valmisolek tehnoloogiat kasutada.

See ei pea tingimata olema ainult töökoht tehases. Inimese ja roboti koostöö võib toimuda näiteks haiglas või hooldekodus. Saab uurida, kui kasulikud ja mugavad robotid seal on ning kui palju neist inimesele tegelikult abi on.

Paljud kardavad, et tehisaru võtab inimese töökoha. Kas see võib juhtuda?

On valdkondi, kus tehisaru ei tule toime ega asenda inimest. Eelkõige seal, kus toodetakse midagi füüsilist, ehitatakse, parandatakse või hooldatakse midagi.

Fookuses peaksid olema inimeste vajadused. Me teeme tehnoloogiat inimestele ning peaksime ka tehisaru suunama niimoodi, et see oleks inimesele kasulik.

Näiteks hariduses ja teaduses võib tehisaru olla inimesele väga suureks abiks. Üks inimene saab selle abil teha rohkem tööd. Teadlane saab osa tööst delegeerida ja teha rohkem kui varem.

Aga kas tehisaru saab usaldada? Minu kogemus ChatGPT-ga on selline, et kõigepealt räägib ta jama. Siis tuleb talle öelda, et see pole nii, ja pärast hakkab ta tõsisemalt tööle.

Inimene ei saa teda pimesi usaldada.

Inimese ülesanne on tehisaru vastutustundlik kasutamine. Oma hariduse ja teadmiste abil peab inimene kontrollima seda, mida tehisaru toodab. Praegu jääb see inimese ülesandeks.

Usaldus tehnoloogia vastu ongi üks meie uurimisrühma keskseid teemasid. Meie rühmas on inimesi erinevatest valdkondadest, ka Tallinna Ülikooli interaktsioonidisaini eksperdid, kellel on suur kogemus inimese ja tehnoloogia vahelise usalduse ning seda mõjutavate tegurite uurimisel.

Kuidas te inimese ja tehnoloogia suhet laboris uurite?

Üks võimalus on pilgujälgimine. Seda saab teha näiteks arvutiekraani juures. Inimesele näidatakse veebilehte või kasutajaliidest ning antakse ülesanne. Pilgujälgija näitab, kuhu inimene vaatab ja kas ta leiab vajaliku info üles. Selle põhjal saab kasutajaliidest paremaks muuta.

Teine võimalus on mobiilne pilgujälgimine. Pilgujälgija on ehitatud prillidesse ning nendega saab minna näiteks robotiseeritud töökohale. Seal saab vaadata, kuidas töökoht on organiseeritud, kuhu inimese tähelepanu suundub ning kui optimaalselt ta oma ülesandeid täidab.

Kolmas võimalus on virtuaal- ja liitreaalsus. Näiteks saab pilgujälgimise abil aidata inimest, kes ei saa sõrmi klaviatuuril kasutada − ta saab valida tähti ja kirjutada silmadega. Tööstuses võib inimene pilguga juhtida teatud protsesse olukorras, kus tema käed on hõivatud.

Kas saate mõõta ka seda, mida inimene tunneb?

Saame uurida inimese seisundit erinevate anduritega.

Näiteks saab mõõta naha elektrilist aktiivsust. Sõrmedele kinnitatud andurid näitavad inimese reaktsiooni ja erutusseisundit − kas mingi sündmus või stiimul kutsub esile emotsionaalse reaktsiooni.

Samuti kasutame EEG-d ehk elektroentsefalograafiat, millega mõõdetakse aju elektrilist aktiivsust.

Sõltuvalt uuringust saab vaadelda näiteks inimese stressitaset, väsimust või kognitiivset koormust. Nii saab hinnata, kui koormatud või väsinud inimene on või kui suurt stressi ta kogeb.

Milleks seda tööstuses vaja on?

Otsime parimat kasutajaliidest ja parimat robotiseeritud töökohta.

Kui mõõdame näiteks kognitiivset koormust või stressitaset, saame töökohta organiseerida nii, et see oleks võimalikult stressivaba ja inimene ei väsiks kiiresti.

Töökoht peab olema tehniliselt optimaalne, aga samal ajal inimesele mugav.

Lisaks mõõtmistele kasutame standardiseeritud küsimustikke. Inimene saab hinnata, kas tehnoloogia talle sobib, kas seda on mugav kasutada ja kas ta oleks valmis seda edaspidi kasutama.

Kas sellel on juba praktilisi rakendusi?

VKG seadmete põhjal on meil tehtud magistritöö, mis puudutas protsessimonitooringut.

Loodi protsessimonitooringu simulatsioon ning uuriti, kui kiiresti inimene reageerib alarmsignaalidele. Vaadati, kas kogenud töötajad reageerivad kiiremini kui uued töötajad ja kui palju aega kulub õppimiseks, et alarmidele õigel ajal reageerida.

Seda uuriti pilgujälgimise abil.

Teine valdkond on sotsiaalrobotite kasutamine hooldekodudes. Meil oli pilootuuring, kus katsetati robotit Pihlakodus. Rääkisime hooldekodu töötajatega ja uurisime, kuidas nad roboti kasutamist hindavad.

Arvamused olid erinevad. Teatud inimestele on sellisest tehnoloogiast abi ja osa inimesi on selleks valmis. Samas on näiteks dementsusega inimesi, kes ei pruugi uut tehnoloogiat enam omaks võtta.

Aga aeg läheb edasi. Tulevikus jõuavad hooldekodudesse inimesed, kellel on robotitega kogemus olemas. Nad oskavad robotiga suhelda ja seda kasutada.

Seetõttu peame tulevikule mõtlema juba praegu.

TalTech´i droonitehnoloogia kaasprofessor Vladimir Kuts. Foto: TalTechi Virumaa Kolledž

TalTech´i droonitehnoloogia kaasprofessor VLADIMIR KUTS tegeleb Tööstus 5.0 praktilise poolega. Tema vastutada on testimis- ja eksperimenteerimiskeskuse loomine, kus ettevõte saab uue masina või tehnoloogia enne selle ostmist ning tootmisse integreerimist läbi proovida.

Mida ettevõte selles laboris teha saab?

Tulevikutehnoloogiate laboris on erinevad tööstusmasinad, robotid, humanoidrobotid ja robotkoerad.

Kui ettevõte tahab oma tootmisprotsessis mingit uut masinat või tehnoloogiat kasutada, saab seda enne ostmist meie juures katsetada.

Üks võimalus on tuua olemasolev masin meie juurde ja testida seda koos teiste tootmisprotsessidega. Teine võimalus on teha digitaalne kaksik: digitaliseerida protsess ja proovida virtuaalselt läbi, kas lahendus töötab nii, nagu vaja.

Alles kolmas etapp on see, et ettevõte ostab masina endale.

Nii ei pea tootmisettevõte kohe kiirustama kallist masinat ostma, teadmata, kas see tema tootmises üldse töötab. Katsetamise saab enne teha meie abil.

Kui suurt huvi te labori vastu ootate?

Usun, et huvi tuleb päris suur. Ettevõtted on juba huvi tundnud − nii Ida-Virumaalt kui ka teistest maakondadest.

Virumaa kolledži avatud laborite päev on 7. oktoobril. Siis on seadmed olemas ja neid saab vaadata.

Kui palju seal tegelikult katsetada saab?

See sõltub konkreetsest eesmärgist. Loomulikult oleme seotud ruumi ja füüsiliste piirangutega.

Meil on erinevad simulatsioonid, konveierid, logistikarobotid ja robotkäed. Tervet tehast sinna muidugi tuua ei saa, aga üksikuid masinaid ja tootmisprotsessi osi saab katsetada.

Mis on selle labori kõige olulisem eesmärk?

Peamine eesmärk on see, et saaksime koos Eesti tööstusettevõtetega uusi lahendusi testida enne nende integreerimist tootmisse.

Pakume ettevõtetele sellist teenust ja arendustööd, mida nad ei pea tingimata ise tegema. Oleme valmis koostööks nii süsteemide integreerimisel, erinevate rakenduste arendamisel kui ka tootmisprotsesside optimeerimisel ja digitaliseerimisel.

Tööstus 5.0 kontekstis tähendab see rohkem inimese ja roboti keskset disaini. Tegeleme nii Tööstus 4.0 kui ka Tööstus 5.0-ga. Tööstus 4.0 märksõnad on automatiseerimine ja digitaliseerimine. Tööstus 5.0 puhul tuleme jälle inimese juurde tagasi.

Tahame luua rakendusi, mille puhul inimene ei pea mõtlema sellele, kuidas kõiki masinaid programmeerida, vaid sellele, milline on lõppeesmärk ja kuidas selleni jõuda.

Kas selline labor on Eestis ainulaadne?

Ülikoolid teevad selles valdkonnas tööd ning teeme koostööd ka tehnikaülikooli peamajaga. Selliste teemadega tegelevad teisedki ülikoolid.

Aga selline labor, kus on ühes kohas koos tööstusmasinad, robotid, humanoidrobotid ja robotkoerad ning kuhu ettevõte saab tuua ka oma seadme ja seda koos teiste süsteemidega katsetada, on praegu ainulaadne.

On kohti, kuhu saab minna olemasolevaid seadmeid proovima, kuid võimalus tuua sinna oma seade ja seda teiste süsteemidega koos testida on meie labori üks eripärasid.

Allikas: https://pohjarannik.postimees.ee/