Kas lapse kooli viimiseks võib tööle hiljem jõuda?

Vastab Jaana Vaus Madureira Silva, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Peagi algab järjekordne kooliaasta. Mõne pere jaoks on see juba tuttav rada - koolivahendite osturalli, laste kooli sõidutamine ja õhtused kodutööd. Teise jaoks on see täiesti esmakordne kogemus. Lapse kooliminekuga kaasneb tihtipeale vajadus ümberkorraldusteks – seda nii isiklikus kui ka tööelus.

Lapse kõrvalt õigeks ajaks tööle jõudmine vajab paindlikkust. Mõned tööandjad on tööpäeva algusele lähenenud paindlikult ja sätestanud töökorraldusreeglitega, mis vahemikus tööpäev võib alata. Selline töökorraldus võimaldab töötajal oma tööaega planeerida nii, et ta saab lapsed kooli viidud ning ise ka tööle jõutud. Oluline on seejuures, et antud lahendus lubab töötajal täita oma perekondlikud kohustused ilma tööaega vähendamata – nõnda on tööandjal tagatud töötaja kokkulepitud töökoormuse raames ning töötaja ei kaota sissetulekus.

Ka Chungi analüüsis on välja toodud: „Rahvusvahelised uuringud näitavad, et naised, kes saavad kasutada paindliku tööaja praktikaid, vähendavad väiksema tõenäosusega pärast lapsevanemaks saamist märkimisväärselt oma tööaega. Nii võib paindliku tööaja võimaldamine suurendada väikeste lastevanemate osalemist tööturul ning vähendada palgalõhet, sest naistel ei teki karjäärivõimalusi ahendavat pikaajalist pausi tööelust.“

Kahtlemata on paindlikke töötingimusi võimaldavad tööandjad töötajate seas väga hinnatud, kuid mis saab siis, kui ettevõte taolisi töötingimusi ei paku? Kui seadus annab tööandjale õiguse muuta ettevõtte tööaja korraldust ühepoolselt, eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu, siis töötaja õigused siinkohal on tagasihoidlikumad. Nimelt tuleb töötajal tööpäeva algusaja muutmiseks jõuda tööandjaga kokkuleppele. Juhul, kui töö tegemine toimub töögraafiku alusel mitmes vahetuses, on alati võimalik tööandjaga läbi rääkida ja paluda hilisema algusajaga vahetusi. Kui tööpäeva algusaeg on töötaja jaoks niivõrd oluline töötingimus, mille muutumisel ta töötamist jätkata ei saaks, tasub see nõnda fikseerida ka töölepingus.

Paratamatult ei saa kõik tööandjad tulenevalt tööiseloomust töötaja soovidele vastu tulla ja seejuures tuleb arvestada, et töötaja kohustuseks töösuhtes on teha tööd kokkulepitud tingimustel, sh kokkulepitud ajal. Töötajal on sellisel juhul kaalumiskoht ehk kas tal on võimalik teha ümberkorraldusi eraelus, näiteks andes lapse vanaema hoolde, või suunduda sobivama tööaja korraldusega tööotsingutele.

Allikas: https://www.tooelu.ee/et/uudised/